Mart Sanderi ettekanne meelitas kohale kuulsad kuulajad
Kuulajate hulgas oli nii neid kultuuriüliõpilasi, kellele aine on kohustuslik, kui ka vabakuulajaid nii üliõpilaste kui juba professionaalide hulgast. Teiste seas jälgisid ettekannet huviga superstaar Jana Kask, raadiohääl Pille Minev, ürituskorraldaja Jüri Peetson ning praegu saates „Eesti otsib superstaari“ võistlev Janek Valgepea.
Põnev audiovisuaalne reis viib kuulaja aega, mil esmakordselt tekkis eraldiseisev populaarse muusika maailm oma siiani kehtivate reeglitega. Ettekanded juhivad kuulaja läbi tehniliste ja kunstiliste uuenduste, mis muutsid popmuusika arengut ja avalikkuse maitset revolutsiooniliselt: heliplaatide areng, heli- ja värvifilmide sünd, elektrisalvestuse kasutuselevõtt, industriaalrevolutsioon, kaks maailmasõda.
Kirglik kogumine tasub ära
„Eelkõige tahaksin nende ettekannetega öelda – ei ole midagi uut päikese all,“ ütles Mart Sander Publikule. „Saame teada, miks on tänane popmuusika just selline, nagu ta on – ning leiame ootamatuid paralleele sellega, mida tehti juba ligi sada aastat tagasi.“
Sander on ainuõige inimene oma teadmisi jagama: ta on aastakümneid kirglikult kogunud kõike sajanditaguse muusikaga seonduvat. Ettekande esimene osa keskendus perioodile 19 sajandi lõpust I Maailmasõjani.
Mida üllatavat sellest ajastust õppida?
„Äratundmist,“ vastab Mart Sander. "Seda, et ehkki meloodiad ja maneerid muutuvad, on alati üritatud publikule meeldida seksikuse, uudsuse, moodsusega. Oli staare, kes jäid tippu aastakümneteks, aga olid ka „ühe hiti staarid“ – teisisõnu, olid oma Madonnad ja Lady Gagad, aga olid ka omad BestB4-id."
" Teiseks, mulle meeldib üllatada inimesi, kes võib-olla ei tea, et „muusikavideoid“ filmiti juba alates aastast 1899 ja tihti olid need ka värvilised. Popkultuur on küll suhteliselt uus nähtus, aga ikkagi palju vanem, kui enamus arvavad. Samuti on paljud tehnikasaavutused tunduvalt vanemad, kui me oleme harjunud mõtlema.“
Filmiajaloo kurioosumid
Osalejad näevadki ohtralt üllatavaid filmikaadreid – nagu 1920. aastate „karaokevideoid“, 1930. aastate striptiisietendusi või viimaseid natsisaksa revüüfilme, mis jõudsid kinodesse vaid nädal enne Kolmanda Riigi lõplikku kokkuvarisemist aastal 1945.
Ehkki ettekannete sari keskendub eelkõige inimhääle rollile arenevas popptööstuses, on see huvitav ka kõigile neile, kes tahavad ennast kurssi viia filmiajaloo kurioosumitega või saada ülevaate XX sajandi esimese poole trendidest, tõekspidamistest ning ka narrustest.
Ettekanded leiavad aset järjestikustel kolmapäevadel kell 16. VAATA LISA SIIT.
