Mart Sander meenutab: Silvi Vrait end võõrastele ei avanud

"Silvit tunnen juba ajast, kui 16 aastasena laksin Otsa-kooli, kus ta oli pedagoog. Ta tundus mulle tõre ja kinnine, aga tegelikult ta vist kunagi ei avanud ennast inimestele, kes olid talle võõrad," meenutab Mart Sander reedel surnud Silvi Vraiti.

Sander räägib Publikule, et hiljem tegi ta koos Silvi Vraidiga koos muusikali "Kunigas Ja Mina", kus Sanderil oli esimene muusikaliroll. "Ka siis me vaevu teretasime. Alles mõned aastad tagasi, kui dirigeerisin muusikali Chicago, toimus minu jaoks Silvi kui inimese avanemine."

"Mul on hea meel, et ma jõudsin selle ära oodata. Ka on hea meel, et ta minu orkestriga Chicago muusika plaadi salvestas. Kuulasin seda äsja ja mõtlesin, et selles etenduses lõi Silvi ilmselt ühe oma parima ja julgeima lavarolli."

"Viimati töötasime koos täpselt aasta tagasi Pärnus Valgre festivalil. Ta pidi ka sel aastal seal laulma, aga kahjuks on ta nüüd koos Valgre ja teiste klassikutega seal, kuhu lähevad kõik need suured muusikud, kelle looming inimestele unustamatuid hetki alatiseks pakkuma jääb."