Mehed kohtusid üheksakümnendatel Õpetajate majas, lillekoolis. Taivo oli grupi juhendaja ja seal käis maad uurimas ka Mart. "Noor lilleseadesõber Haber tiirutas ka seal ringi," muigab Taivo.

Mart Haber on terve elu teadnud oma orientatsiooni ning pole selles päevagi kahelnud. "Mind kasvatas ema üksi. Eks ta alguses ei olnud kindlasti kõige õnnelikum selle üle, aga ta põhimõtteliselt ikkagi sai aru, et muud varianti pole," räägib Mart oma perekonna reaktsioonidest. "Kui ta (ema - toim.) 11 aastat tagasi suri, andis ta oma õnnistuse meile kaasa."

Taivo sõnutsi pole ka tema pidulikult "kapist välja" tulnud, vaid kuna ta elas 1990. alguses Soomes, siis avanes ta seal.

Suhte alguses elas paar nii Taivo vanemate kui ka Mardi ema juures. Siis hakati aga korterit otsima ja nüüd elavad mehed imeilusas korteris Tallinna vanalinnas. "2002. aastal ostsime selle korteri ja nüüd oleme juba peaaegu 15 aastat siin sees elanud."

Mart ja Taivo veavad üheskoos ka edukat ettevõtet ning peale korteri jagavad kodukontorit. "Koos töötamine pole edu valem, aga oleme suutnud selle enda jaoks tööle panna," räägib Mart. "Esimestel aastatel oli meie elu töö-töö-töö, vahepeal pidu ja siis jälle töö. Kuidagi särava silmaga on seda tehtud ja see ongi see valem," arvab ta.

Taivo ei oska õnne valemit välja tuua. "Kui mul oleks mingi retsept, siis ma avaldaks selle, et kõik saaksid õnnelikuks!"

Meeste suhe pole kunagi saladus olnud, ent ometi pole nad pälvinud suurt tähelepanu. "Ju me ise ei ole sinna lärmi sisse väga läinud ka," ütleb Taivo. "Tänu tänaval lipuga lehvitamisele sind keegi austama ei hakka. Minu jaoks on teised lahendused ja prioriteedid," on ta kindel.

Mardi sõnutsi ei ole nad Taivoga kunagi oma suhet afišeerinud, aga pole ka kunagi rääkinud teist lugu.

Kooselulepinguni jõuti ühiselt ja vanusele tuginedes. "Aeg paneb erinevatele asjadele mõtlema," lausub Mart mõtlikult. Meestel on kahepeale kaks korterit, Muhus suvemaja, mis on kaasomandis. Ka see oli üks suur mõjutaja lepingu sõlmimiseks.

Mardi vanemad on mõlemad surnud ning ta leiab, et ainus vastutaja tema eest abitus olukorras peaks olema tema elukaaslane. "Kui ma olen koomas, oleks Taivo ainuõige inimene seda tegema."

Kuidas nägi välja lepingupäev?

"Oli tore päev, käisime seal notaris ära. Ega seal midagi suurejoonelist ei ole, nagu iga teise lepingu sõlmimine. Neid on ju vaja selleks, kuniks midagi halvasti läheb," kirjeldab Mart. "See oli täiesti tavaline käik notari juurde, allkirjade andmine ja kogu lugu," sekundeerib Taivo.

Kooselulepingult ootab Mart ikkagi seda, mida seadus on lubanud. Lepingu sõlmimine maksis 100 euro ringis ning mehed kinnitavad mõlemad, et tunne on justkui pisut erilisem kui varem. "Mingisuguse imeliku tunde on ta mul tekitanud. Ma saan juba varsti 50 ja ma ei oleks uskunud, et üks notaris käik ja allkirja andmine võib sees teistsuguse tunde tekitada," on Taivo õnnelik.

Registrisse veel Taivo ja Mardi kooselu kanda ei saa, sest puuduvad rakendussätted. Lahutada neid samuti ei saa. "Praegu ei saa lahutada, saab ainult surm," naerab Mart lõpetuseks.

Jaga
Kommentaarid