Aga kuidas on õige? Kas olla karm, järsk ja otsekohene isa, kes kõike teab? Või õpid ise ja suunad targu ja ettevaatlikult?

Lõpuks pead ikkagi aru saama, milline inimene su lapsest tuleb. Pead seda suutma aimata. Igal juhul on selge, et kui sa surud kangesti oma tahtmist peale, siis võid lõppkokkuvõttes teda hoopis sandistada. Aga kui üldse ei räägi, üldse ei suuna ega sekku, siis ei saa su lapsed seda eelist, mida üks isa võiks neile eluks kaasa anda. Iga isa saab oma järeltulijatele anda midagi, mida on ise sügavamalt kogenud, läbi tunnetanud või õppinud. Ta saaks seda oma lastele pärandada, kui on huvilisi. Tänu sellele saab järgmine põlvkond eluks kindla eelise. Näiteks kui sa oled rikka inimese võsukene, siis sa saad päranduseks kogu kapitali, mida su esiisad on kokku kuhjanud. Ent see kapital võib olla ka vaimne.

Su lapsed Oskar ja Matilde pole kumbki näitlejad ega ole teatriga seotud?

Ei, ei.

Kas see pärand, mida oleksid saanud edasi anda, on seotud teatriga?

Ka teatriga. Aga kõik seegi, mis on seotud reisimisega. Mõista maailma ja arenguid selle sees.