Marko Matvere möönis, et eks ta ikka reisib, aga üldiselt ei tõmba see teda enam, sest kodus on nii hea olla: "Ma ei väsi seda kordamast, aga Eesti on paradiis ja siin on fantastiliselt meeldiv ja mugav elada. No kui meil ei oleks sihukest kiuslikku naabrit, siis me elaksime paradiisis!"

See, mis mehe sõnul Eestist imelise koha teeb, on asjaolu, et siin on aastaajad, mis teevad elu tohutult mitmekülgseks: "Meil ei ole üks ilm kogu aeg hommikust õhtuni, 365 päeva aastas, kõik vaheldub: me saame olla sooja käes natuke, niiske käes, lume käes, siis me saame olla kõikide õite ja värskuse puhangu käes ja nii ikka uuesti ja uuesti!"

Need kohad, kus aga omal ajal laevaga ringi seigeldud sai, asusid ekvatoriaalses piirkonnas, kus ilm ei muutu ja Matvere sõnul võiks seal isegi laulu- ja tantsupeo pidamise ära unustada, sest inimesed muud ei tee, kui ainult istuvad stand by peal ja ootavad, et läheks natuke jahedamaks.

Saatekülaline märkis, et ta ei läheks enam mitte iial ka ühelegi rannapuhkusele ja üleüldse ongi kuumus (aga ka väga külm kliima) see, mis inimarengut tegelikult pärsib.

"Parasvöötmes on inimkond kõige arenenum just mõistuse mõttes."

Matvere selgitas, et mida põhjapoole liikuda, seda aeglasemaks ja endasse tõmbunumaks inimesed jäävad ja mida lõuna poole, seda seksuaalsemad ja erutunumad nad on, "sihuksed närvilised".

"Aga seesama ülesköetus või kuumus, see seksuaalsus, see tegelikult pärsibki mõistuse tööd. Kui me võtame musta mehe ja toome ta meie keskkonda, küll ta hakkab siblima siin, nagu meiegi," muigas laulja ja näitleja reisi- ja ilmajutu lõpetuseks.