Marina Kaljuranna unenägudesse pole valimised veel trüginud: magamata unetunnid kompenseerin kohatud inimestelt saadud emotsioonidega
Viimastel nädalatel on Marina Kajurand pidevalt teel olnud. Tee viib üha uutesse Eestimaa nurkadesse.
Roolis on tütar Kaisa. Ta on ema jaoks autojuht, sekretär, abiline ja moraalne tugi. Tema kõrval istub Marina Kaljurand ja teeb samal ajal kõnesid, saadab sõnumeid, kontrollib e-posti, kirjutab e-kirju. Ükski minut ei lähe raisku.
Kaljurand ei taha mõelda, kui suur tuleb tema telefoniarve.
Ametlikult on tütrel puhkus. Ta võttis selle välja spetsiaalselt ema jaoks. Puhkamisest on asi aga pikkade miilide kaugusel.
“Me sõidame mööda Eestit koos ringi. Kaisa teeb graafiku, lepib kohalike omavalitsustega aegu kokku,” ütleb Kaljurand. “Ma tahan kindlasti öelda: ta on parim abiline.”
Kui valimiskogu liikmele sobib hommikune kohtumine, läheb ta tihti kohale juba eelmisel õhtul, et valmis olla. Need kohtumised algavad enamasti kella üheksast hommikul. “Kui palju ma magan? Neli-viis tundi öösel,” tõdeb Kaljurand. Vahel ärkab ta üles ega uinu enne, kui mõte on lõpuni mõeldud.
“Öösel tulevad parimad ideed,” ütleb ta. Unenägudesse ei ole valimised veel jõudnud.
