"Seda ma nüüd küll ise ei mäleta, aga ma tean, et minu ema käis minuga koos koolis ja ma olen alati mõelnud, et nii tubli, kuidas ta küll jaksas. Ma mäletan, kui ma käisin Eesti kunstiakadeemias, siis iga teine õpilane kudus või maalis kuskil nurgas, väike beebi rinnal. Näitlejaks õppides kuulsime me iga õppeaasta alguses Kalju Komissarovi käest, kuidas me ei tohi rasedaks jääda. Kui siis kursavennad ükshaaval lapsi hakkasid saama, siis muidugi rõõmustasime kõik, aga ometi tundus see endast nii kaugel ja kooliajal beebi saamine oli midagi, mida ma kunagi teha ei plaaninud," kirjutab ta oma artiklis.

"Ometigi juhtus täpselt nii ja nüüd on mul väike beebi Rumi ja samal ajal õpin Tallinna ülikoolis teistel kursusel täiskoormusega psühholoogiat," sõnab ta, et lõpuks jõudis tudeeriva ema saatus ka temani.