“Nagu teate, siis otsustasin hiljuti oma tavaelust pausi pidada ning imeda endasse veidi rahu ja liiga kaua edasi lükatud perekonnale pühendatud aega Eestimaa metsades,” kirjutab Kerli oma blogis.

“On möödunud väga huvitav kuu, mis on andnud mulle palju inspiratsiooni ja uusi vaatenurki. Olen uitanud metsas ja rabas ning oma senise elu üle järele mõelnud — tehtud otsuste, kokku puudutud inimeste ja omandatud õppetundide üle… ja võin öelda, et naasen LA’sse järgmiseks kunstietapiks vajaliku rohke uue jõu, inspiratsiooni ja julgusega järgida omaenda tõde," kinnitab ta.

"Alguses ma lihtsalt magasin 2 nädalat. Enne siiajõudmist polnud mul tegelikult õrna aimugi, kui ületöötanud ma olin. Ma olen nii õnnelik, et tulin oma pere juurde koju, sest ausalt, kui ma poleks seda teinud, oleksin lõpetanud kas vähi või mõne muu kohutava haiguse küüsis. Mu maks oli pekkis, mu neerud olid pekkis — ma ei suutnud voodist tõusta ning nutsin ja magasin koguaeg," kirjeldab ta oma kohutavat tervislikku seisundit. 

"Ma tean, et mõned kindlasti arvavad, et loov töö on väga lõbus. See on tõesti üks parimaid asju maailmas, kuid on äärmiselt paljunõudev uuristada täiesti ainulaadet rada ja mitte kõndida sellel, mis juba kellegi teise poolt sillutatud. Näiteks mu 50st kirjutatud laulust võib-olla 1 avaldatakse. Sa pead pühendama aega ja pingutust, et nende haruldaste juveelide otsa komistada. Pidev tõrjutuse tunne paneb su eneseusu igal sammul proovile. See, kuidas mu kirjanikest sõbrad töötavad, pidades maha 3 laulukirjutamise sessiooni päevas — see on mingi üliinimlik p**k," kergitab ta katet showbusinessi telgitagustelt.

"Seega, ma lõpetan selle hullumeelsuse ja kirjutan paari järgmise kuu jooksul koos oma geeniusest sõbra Agoga (Ago Teppand toim.) laule ainult iseendale, mida ma olengi tegelikult juba pikka aega teha tahtnud. Meil on nii mõnigi kalliskivi, mida ma juba kibelen maailmaga jagama. Ta on nii eriline inimene ja mitte ainult seetõttu, kui andekas, vaid kui erakordselt tõeline ta on. Ta päris kindlasti on tulnukas, kui neid peaks Maal leiduma. Ma pole iial kohanud kedagi, kes oleks iseendale niivõrd truu. Ma vajan sellise inimese lähedust nii väga, sest see LA kontorottide võidujooks paneb mõnikord unustama, miks sa kunstiga üldse tegelema hakkasid. Et mis tunne oli 14-aastaselt panna kõrvaklapid pähe ja kuulata vibratsiooni, mis täiesti fucking täielikult purustas su maailma ja pani tahtma saada artistiks!"

Loe edasi Kerli blogist!