"Meie Vahuriga ei ole olnud tegelikult väga avameelsed oma elust rääkima, ta on 7 aastat vaikinud sellest, mis temaga on toimunud ja mina loomulikult pole ka sel teemal rääkinud," ütles ta. "Vahur oleks väga õnnelik olnud, kui taevalaotus oleks talle avanenud ja ulatanud sellise raamatu, nagu me kirjutasime!" lisas ta.

Kui Vahuri jaoks ei olnud raamatu koostamine teraapia, siis Liina kirjutas endast välja asju, mida nad polnud isegi omavahel rääkinud. "Kaks aastat oli Vahur haige olnud, kui sain aru, et ma pole oma nutte ära nutnud. Seega, kui tekkis tahtmine nutta, siis nutsin ja kõvasti ja hakkas parem. Muidu hakkad ebaadekvaatsel hetkel nutma," selgitas ta.

Pärast seitset ja poolt aastat Stenbocki majas töötamist on Liina nüüd seadmas samme poliitika poole. "See on väga huvitav elu olnud, ma olen saatusele väga tänulik, et ma sinna olen sattunud ja seda kõike kõrvalt näinud. Aga ühele noorele inimesele ei ole kohane olla seitse aastat ühes kohas tööl," oli ta kindel.