“See on mulle kõige halvem aasta. Nii hullu pole varem olnudki!” ütles Laats SL Õhtulehele. “Ma ei suuda ikka veel uskuda, et minu poissi enam ei ole…”

Siiski ütles Laats, et tema kuues meel rahustab teda. “Miski rahustab mind. Ütleb, et sa pead end kokku võtma, sa pead edasi minema… Pead vastu panema.”

Laats tunnistas, et alles nüüd hakkab ta juhtunust aru saama. “Ja olen hakanud mõtlema: vanem poeg sõidab lennukiga, väimees laevaga, ja alles nüüd olen teiste pärast muretsema hakanud. Igale inimesele on oma aeg antud ja selle ta peab ära elama. Ja elu on selleks, et elada.”

Nädal enne surma tuli Madis ema juurde ja tegi talle pai. “Ta ütles mulle tihtilugu, et oi, emake, kuidas ma sind armastan, kui väga ma armastan…” rääkis Laats.