Kasemaa ei oska täpselt öelda, kuidas ta Karuperse nime peale tuli, kuid kujutab hästi ette, kuidas sellega elada.
"Mulle meeldiks, kui politsei peaks mind kinni ja küsiks, kes ma olen ja mina vastaksin, et Kaupo Kasemaa Karupersest. Ma kirjutaksin ennast kohe talusse sisse," ütles Kasemaa Maalehele.
Kasemaa naabritel ei ole talu uue nime vastu midagi.
"Minul poleks midagi selle vastu. Kui Kasemaa teinekord külla tuleb, siis on hea teda koju saata," rääkis Kasemaa naaber, Kännu talu peremees.
Martna vallavalitsus arutas talu nime muutmise küsimust ja polnud sellega siiski nõus. Martna vallavanem Toivo Kivipuur ütles Maalehele, et temal isiklikult ei ole Karuperse vastu midagi, kuid viieliikmelises vallavalitsuses sai ülekaalu teine arvamus.
Eesti kohanimenõukogu liige Peeter Päll ütles Maalehele, et kohanimeseaduse järgi tuleb kohanime määramisel välistada nime halvustav või labane tähendus.
"Karuperse nimi on kindlasti paljude meelest sündsuse piiri lähedal, ent sellega saaks toime. Kohanimeseaduses ei ole ära toodud halvustavate nimede loetelu ja otsustamine on jäetud kohalikule omavalitsusele. Vaidluse korral saab pöörduda kohanimenõukogu poole, kuid nõukogu seisukoht on vaid soovituslik," sõnas Päll.
Pälli sõnul ei kõla rahvalik Karuperse sugugi halvasti. Ebasündsaid kohanimesid on Eestis olnud ka varem.
1938. aastal algas Eestis kohanimede sündsamaks muutmine. Näiteks Viljandimaa Lituvere külast sai Liiduvere. Türavere on ümber nimetatud Tõravereks. Eesti kaardilt on kadunud ka Litsemaa, Libumäe ja Junnküla.
