"Ühel päeval jäin tädi teadmata koju ülakorrusele tööd tegema. Kui tuli kätte lõunauinaku aeg, kuulsin, kuidas tädi läbi hammaste ja suure vihaga mu lapsele sisistas: "Spatj, svolotš, bõstra!" ("Ruttu magama, raisk!" – vene k). Ta surus Robi tugitoolis vastu enda rinda ning laps isegi ei häälitsenud enam, vaid jäi magama nii bõstra kui võimalik," meenutab Carmen õudusega, et sellel hetkel sai ta aru lapse vastumeelsusest hoidjaga koju jääda. "Tädi ei olnud enam tema sõber, vaid ta kartis hoidjat."

Pärast ehmatavat kogemust hakkas Carmen uut hoidjat otsima Pere24 portaali kaudu: "See on väga tänuväärne portaal, mis pakubki lapsevanematele abi nii lapsehoidja, koduabilise kui ka mängutubade leidmisel," kiidab ta.