Nii küsivad väga paljud, kes on Ojulandi, endise viksi parteisõduri ja ontliku europoliitiku viimase aja sõnavõtte lugenud. Ajakirjanik Raul Ranne otsustas Kristiina Ojulandiga kokku saada ja küsimusele vastus leida Eesti Päevalehe veergudel.

Kui lüüa otsimootorisse Kristiina Ojuland, siis näeb esimese asjana hüsteerilisevõitu hüüet: "valge rass ohus!". Kogenud europoliitiku sõnul pole tal varem seesuguseid sõnavõtte olnud, sest teema pole ennem päevakajas olnud.

"See pagulasteema kerkis Eestis üles alles maikuus, kui tuli nagu välk selgest taevast teade, et valitsus on valmis avasüli vastu võtma üle tuhande pagulase. Loomulikult pidasin sellises olukorras vajalikuks ja õigeks reageerida väga selgelt, otsekoheselt ja ausalt."

"Mind tembeldada rassistiks selle eest, et räägin sellest, mida kardan, ja räägin ausalt, " ütleb Ojuland, kes ennast rassistiks ei pea.

Eelmise nädala LP-s ütles Siiri Oviir, kes enda sõnul Kristiina Ojulandi hästi teab, et tema laused pagulasteemal tulevad meeleheitest. Oviir ei pea neid tema mõteteks ning arvab, et Ojuland ei peaks sellist juttu ajama.

Kristiina arvab aga teisiti: "Kõik võivad olla rahulikud – ma pole meeleheitel perenaine ega meeleheitel poliitik. Tean täpselt, mida ma ütlen ja teen, ning teen seda südamest."

Samuti on ta kategooriliselt selle väite vastu nagu oleks ta pagulasteemadel raua tagumise näol leidnud lihtsama tee poliitikasse tagasi purjetamiseks.

"Ma ei tahagi mina kellegi palgale, et käsku täita ja kellegi meele järele olla. Ma saan teha praegu asju, mida pean vajalikuks. Kõigile, kes arvavad, et mõtlen enesele tähelepanu tõmbamiseks tegevust välja, ütlen veel kord, et ma olen 20 aastat pildis olnud ja mul pole seda hädavajadust, et olla iga päeva kusagil teleekraanil või ajakirjanduses. Ma ei tee seda sellepärast. Teen seda seepärast, et armastan Eestis ja kavatsen Eestit kaitsta. Praegu ma riskin ju sellega, et ei saa enam mitte kuhugi poliitikasse. Või kui ma tahaksin kandideerida Euroopas mõnda kõrgesse ametisse või institutsiooni tööle, siis mind ju ei võetaks sinna. Pigem ma võtan endale praegu hoopis suuremaid riske. Isiklikus plaanis kuni selleni välja, et ma kaotan sõpru või tuttavaid, " tõdeb Kristiina.

Kitsa sõprade ringiga Ojuland ütleb aga, et sõpru ta otseselt kaotanud ei ole, tuttavaid küll. "On olnud päris sügavaid validlusi mõne inimesega. Pikaajalised sidemed on kõik jäänud, aga on tuttavaid, kes on teist meelt, ja nendega ma lihtsalt ei suhtle."

"Ma teen seda, mida pean südamest õigeks. Ma ei saa seda lihtsalt vaikides pealt vaadata. Muidu poleks mul ju üldse mõtet poliitikas olla. Seetõttu ka need reljeefsed väljaütlemised. Poliitikas ei saa öelda nii, et ei ütle midagi. Poliitika pole diplomaatia," ei kahetse Ojuland.