"Ükspäev läks Kristiines minust üks naine mööda ja ütles: "Issand, ma tahtsin tere öelda, aga tegelikult ma ei tunnegi sind." Mulle võib alati tere öelda!" kinnitab Kristel Õhtulehele, et ei põlga ühtki inimest ära.

Ma saan aru, et mind jälgitakse ja pean end inimeste seas liikudes pisut tagasi hoidma, aga samas ei taha ma ennast ära kaotada. Samuti ei taha ma, et juhtuks see, et inimesed teavad mind rõõmsa ja toredana ja järgmisel hetkel olen ma seepärast ülbe, et olen tuntud," ütleb Kristel.