"Istusin alati tagumises pingis ja mitte midagi ei näinud ja prille võtmast keeldusin," muigas Lensin. "Ei teagi, kuidas ma elasin, kuna see, mis tahvlil toimus, oli täielik udu ja õpetajat nägin ainult häguselt. Aga kogu aeg sai oma asju teha," leiab ta asjas ka positiivsust.