Kohutav aasta viis Marko Kaljuveerilt nii töö kui poja: ta oli mu elu ja armastus...
Armastatud spordiajakirjaniku Marko Kaljuveeri elus kestab aeg, millesarnast ei sooviks isegi kõige vihatumale vaenlasele. Lõppev aasta on tema jaoks üks raskemaid, kuna hüvasti tuli jätta nii armastatud poja kui sporditoimetuse juhi pikaajalise karjääriga. LP'le antud avameelses intervjuus tunnistab äsja 50-aastaseks Kaljuveer ausalt, et katsumused on tema jaoks olnud äärmiselt rängad.
Pärast aprillis ERRi sporditoimetuse juhi kohal vabastamist on ta tegelenud paljuski enese- ja teiste analüüsiga. “Elus on põhimõtted, mille eest tuleb seista ja võidelda sirge seljaga. Miks aga Margus Allikmaa ametisse jäeti, on minu jaoks siiani arusaamatu. Tean päris kindlalt, et ringhäälingu nõukogus ei tehtud ausalt otsuseid, sest viimasel hetkel otsustas keegi n-ö üle hüpata, et enese nahka ja pehmet kohta päästa,” vihjab Kaljuveer.
“Omal moel on mul Allikmaast kahju, sest ta süda ei kuulu ERR-ile ja ta juhib asutust, kus teda keegi väga ei austa. Teda ei hinnata kui juhti. Talle tuleb au anda, et ta kõike seda teades suudab oma töötajatele otsa vaadata ja endiselt naeratada. Pärast sellist skandaali, kui saadi aru, et juht ajab võõrast ja mitte maja asja. Soovin talle edu, loodan, et ta sai karmi õppetunni ja mõistab tegelikult, et nii ei tehta,” analüüsib Kaljuveer.
Kui aprillis kaotas Kaljuveer töö, siis septembris poja ning ta nendib, et kõik on tema jaoks veel nii värske ja täiesti ebareaalne. “Ta oli ju mu elu ja armastus… Midagi muud ei oska ma praegu öelda, annan lihtsalt leinale aega. Mu poeg oli väga tugev isiksus ja tugev mees — 1.90 pikk, heleda peaga, oma ema moodi. Golfi mängis võimsalt, ta lõpetab selle aasta kolmandana Eestis. Väga tugev saavutus Svenilt. Ega temagi tahaks mingit nutulaulu enda ümber,” kinnitab ta.
“Ta oli eesmärgikindel, kerge laps kasvatada ja ideaalne poeg. Terve suve jälgisin veel ta võistlusi. Kindlameelne sell. Ta oli toeks mulle kevadel, ütles, et ärgu ma pead norgu lasku, sest elu läheb edasi. Mul oli temalt palju õppida, on siiani… Ma ei oleks elus osanud mõelda, et minuga midagi sellist võib juhtuda. Ükski vanem ei peaks üle elama oma lapse surma,” meenutab siiani uhke isa.
