“Kohtuarstlikule ekspertiisile allutamine kujutab endast põhiseaduses tagatud põhiõiguste piiramist,” toonitas Keres ja lisas, et maakohus on tema hinnangul vastava määruse tegemisel rikkunud põhjendamiskohustust ja eiranud ausa menetluse põhimõtteid ja süütuse presumptsiooni. “Prokuratuur ei suutnud taotlust esitades välja tuua mitte ühtegi objektiivset asjaolu, millest võiks järeldada, et Kenderit vaevab mingi vaimutegevuse häire ja piirdus üksnes Kenderi kaitsepositsiooni alavääristava väitega, et viimasel on vandenõuteooriad ja esinevad raevuhood,” märkis Keres.

Kerese sõnul puudutab prokuratuuri vandenõuteooria hüpotees mitte Kenderi vaimset seisundit, vaid küsimust, kas kohtuprotsess on algusest peale toimunud õiglaselt — Kenderi üks kaitsepositsioone on algusest peale seisnenud selles, et tegemist on näitega valikulisest kriminaalmenetlusest. “Prokuratuuril pole õnnestunud esitada ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, miks enam kui 47-st teose "Untitled 12" avaldajast on süüdistus esitatud ainult Kenderile ning miks pole kriminaalmenetlust alustatud teiste laialt kättesaadavate kirjandusteoste uurimiseks, mis prokuratuuri poolt karistusseadustiku lapsporno paragrahvi äärmiselt laia tõlgenduse järgi on samavõrd lapspornograafilised kui "Untitled 12",” nentis Keres.