"Mul on elus palju traagilisi sündmusi olnud, kuid peale oma teise mehe Hendrik Krummi ootamatut surma tundus, et midagi hullemat ei või enam tulla, ja nüüd ma ei karda midagi," räägib ta ning lisab juurde, et kuigi ta elab juba üheksa aastat linnast kaugel üksildases paigas Kloogal, hirmutab teda kõige vähem pimedus. "Teen suurde ahju tule, tõmban kardinad ette, istun sooja ahju ees, loen midagi ja tunnen ennast hästi!" teab ta vastumürki ka pealetikkuvale kaamosele.