Taukarit üllatab selline tundmus ja kuigi ta pole kunagi öelnud ära ühestki autogrammi andmisest või sõbrapildi tegemisest, tunneb ta puudust privaatsusest ja võimalusest vahel ka omaette olla.

“Olen palju mõelnud sellele, et võib-olla oleks mul lihtsam elada, kui minu avalik kuvand ei oleks nii sõbralik ja ladna, kui ma aeg-ajalt esineksin nilbete, agressiivsete ja vastikute avaldusega — et inimestel jääks mulje, et ehk ei maksa teda torkida... Samal ajal minu seest seda naljalt ei tule, mind on kasvatatud viisakaks noorhärraks,” tõdeb ta.