LP peatoimetajale Ingrid Veidenbergile antud intervjuus räägib menukatest tantsusaadetest tuntud mees, sellest, kuidas tema suhtumine rahasse teletööga vääraks muutus, töödest ja tegemistest Londonis ning sellest, kuidas ta on oma orientatsioonist hoolimata seesama Jüri.

"Geiks olemine ei ole minu jaoks kunagi probleem olnud, sest teadsin seda väga varakult. Kahtluse peletamiseks suudlesin kolmandas klassis üht tüdrukut ja sain kohe aru, et see ei ole see. Minu vanemad olid (otse loomulikult – kuidas neid lapsi siis teisiti saadakse?) heteroseksuaalsed ja nemad küll ei pööranud mind üheski suunas. Tol ajal puudus seksuaalkasvatus koolides täielikult ja ka pere keskel ei räägitud sellest midagi. Aeg oli lihtsalt selline. Ja ometi – siin ma olen, selline nagu olen. Ilma ajupesuta."

"Olin 17, kui ütlesin oma sõpradele, et olen gei. Ja seda olen siis teinud sellest ajast saadik – sõpradele, kolleegidele, tudengitele. Õnneks ei ole ma kaotanud ühtki inimest oma elus sellepärast, et nad on teada saanud minu seksuaalsest orientatsioonist. Mitte ühtegi. Isegi kui see teema on olnud nende jaoks esialgu ootamatu ja ebamugav, on nad aru saanud, et see ei muuda nende jaoks midagi, sest olen ju endiselt seesama Jüri," räägib Nael.

Mees jätkab: "Kui Viljandist Tallinnasse kolisin, elasin oma kaaslasega neli aastat koos ja mu emast kujunes tema kõige suurem fänn. Ta käis meil tihti külas ja suhtus minu paarilisse kui oma väimehesse. Ta võttis seda nii iseenesestmõistetavana, et sellest polnudki vaja rääkida. Ja mitte kordagi ei näinud ma tema silmis kurbust või pettumust, et tema poeg on gei. Sest ta nägi, kui õnnelik ma olen ja et minu kõrval on armastav partner."

Mida räägib Nael tolerantsist, suhtest rahaga, oma töödest, tegemistest ja ekspartnerist, saad lugeda laupäevalehest LP.