Juku-Kalle blogib: sõber jõi Riigikogus ära 24 pudelit õlut ja tõsteti alkoholiaktsiisi!

Ilmselt paljude oma kolleegide palavalt vihatud Juku-Kalle Raid ei anna armu ka tänasel ööistungil ning kütab sapiseid kommentaare nii kui torust tuleb. Täiesti uskumatu, kust võtab ta oma terava huumori, sest tegelikult on parlamendisaalis istujatel pigem unised ja kiretud näod, millelt erilist rõõmu ei peegeldu.

KIRI ÖÖISTUNGILT 95: Käesolevaga teatan, et ööistung sai läbi, kuna Kadri Simson kui esiseapeet kuivas ära. Igor Gräzini kommentaar: "Perse, enne venitasid 16 tundi ja siis lõpetasid 15 minutiga ära! kogu ilu kadus ära!"
Ööistung kestis tegelikult kokku 14 tundi ja 26 minutit, mis on kokku siinse kronomeetri järgi 289 toobalit.
Seda sissekannet tehes möödus minust Tõnis Lukas ja küsis: "Ega sa ei märganud, et see jama lõppes ära? Aga noh, soe ruum ja elekter vuriseb, võid siin ka ju esmaspäevani istuda!"
Tänasin oma sõpra viisakalt ja soovisin rõõmsat jällenägemist järgmisel kolmapäeval toimuval ööistungil.

KIRI ÖÖISTUNGILT 94: Vahepeal on tekkinud mõnedel siin identiteedikriis. Keskerakondlane Aivar Riisalu karjus saalis, et astub kohe IRL-i, vähemalt juhul, kui president läheb Euroopasse. "Miks ma üldse Keskerakonda astusin", päris Aivar endalt kõva häälega ja vastas kohe: "aga sellepärast, et mulle maksti 90 miljonit krooni!"
Hakkasime Erki Noolega arutama, et ilmselt tellis Savisaar kunagi Riisalu ja Meie Mehe Keskerakonna noorte vihmastele suvepäevadele traati väänama. "Ei-ei!" vaidles Aivar, "see oli nii ammu, et ega mul siis veel bändi polnudki". Järeldasime Erkiga, et Riisalu oli sedavõrd kõva mees, et müüs oma kontserti maha juba enne pändi tekkimist. Neli setti korraga.
Aga looduses valitseb siiski tasakaal. Praegu hakkas Valdo Randpere, töönimega Härra Rindkere kuulama saalis läpparist täiel häälel Keskerakonna hümni ja rõdult laekunud filosoofist sõber oli arvutanud kokku, mitut tšikki riigikogust maksaks hoovi tõmmata. "Simson ja Maarika Tuus-Laul", teatas ta kindlalt ja avas 24nda õlle.
Ukse taga sekeldas aga Riisalu juba midagi prügikasti kallal. "Mida sa teed, Aivar", küsisin. "Pakin Kadri Simsonit kokku", ütles Riisalu.
Kuduv pinginaaber Liisa Pakosta aga arutab murelikult, et tema viimase aja põhitegevus on olnud soorollide põlistamine.
"Mis mõttes", ei saanud ma aru.
"Noh", seletas Liisa, "mina koon ja mehed valavad betooni, mitte vastupidi!"

KIRI ÖÖISTUNGILT 93: (Numbritega oli mul vahepeal segadus, olen saanud ilmselt Simsonilt viiruse, eelmine oli siis ikkagi 92). Kadri Simson palus vaheaega ja ütles õõnsal häälel nagu lakka roninud, aga redelilt alla kukkunud poissmees, et seda on vaja selleks, et inimesed enne hääletamist 10 minutiks mõtlema panna. Samas räägivad kolleegid kuluaarides, et Simson ise suudab mõelda korraga ainult 8 minutit järjest.
"Keskerakonna saadikud saavad pühakuteks", pakkus Tõnis Lukas, "neid endid pole kunagi kohal, aga hääl kõlab". Arutasime seda fenomeni sel ajal, kui Toobal küsis umbes 14 lolli protseduurilist küsimust. Tuli Tsahkna ja muretses: "Kui sa kirjutad üles nime Toobal, ära teda siiski ristinimega nimeta", pakkus Margus, "parimal juhul ütle, et toobalfeiss". Rõdul jälgis toimuvat filosoofipaberitega sõber, kes tegi vahekokkuvõtte ja rääkis: "Selle kõik, mis siin toimub, võib kokku võtta mõne üksiku sõnaga: armas, ja natukene kurb".
Vahepeal teatas puldist tuntud Moskva häälekandja Heimar Lenk, et riigikogu on ikkagi selleks, et kaitsta saalisviibivate laste, naiste ja rahva huve.
Pinginaaber Liisa Pakosta aga tsiteerib võõrsõnade leksikoni: "Leidsin siit ühe termini, nimelt diapaus. Diapausi selgitatakse järgmiselt: füsioloogiline seisund loomadel, mille puhul ainevahetus on aeglustunud ja arenemine soikunud. Esineb selgroogsetel loomadel talve- ja suveunena".
Kadri Simson võttis 10- minutilise vaheaja.

KIRI ÖÖISTUNGILT 93: Peale järjekordset vaheaega kohtasin koridoris Aivar Riisalu. "Mida sina siin teed", küsisin imestunult, "sina ju ei pea saali hääletama tulema!"
"Mina", vastas Aivar pidulikult nagu värskelttriigitud pioneer, "olen sinuga siin koos viimase hetkeni. Ja üldse sa ei tea, kui palju ma siin sind kaitsma olen pidanud!" Aivar tasandas häält, vaatas ettevaatlikult ringi ning sosistas: "Nad tahtsid sind tappa!"
Aivar andis ka äriidee: "Ma arvan, Juku-Kalle, et sa peaksid asutama Eesti erakonna, hakkama selle esimeheks ja siis ilgelt suure papi eest selle mingi teise erakonnaga ühendama!"
Suitsunurgas mõtisklesime Kalle Laanetiga Toobali sõnavõttu kuulates, et näe, räägib puldist abiellumisest. Kas tõesti hakkab Toobal abielluma? Otsustasime, et seda teemat peaks uurima kollane, või veel parem, lilla ajakirjandus.
Suitsunurka sigines ka Toktor Vassiljev koos Peeter Võsaga. "Näe", rõõmustasin, "Toktor Vassiljev tuli koos patsiendiga!" Võsa, kes nägi välja, nagu oleks tal kilk peas, hakkas kurjustama: "Vaatan siin sind ja mõtlen sinu plekilist särki ja pükse silmitsedes, millele keegi on sisse kõrvetanud perseaugu, et on ikka lugu küll. Ah et selline rahvaesindaja? Ja võtame lisaks veel selle sinu kusekollase pintsaku. Ma olen veendunud, et härra Raid mängib kodus igasuguseid kusemänge! Paluks mitte seda avaldust tsiteerida!"
Siis jäi Võsa vait, aga sel ajal seletas Toktor Vassiljev, et gorilla erineb inimesest kõigest 5 protsendi võrra.
"Jah", ohkas Võsa. "Ja kõigele vaatamata oleme me ikkagi inimesed. Ma ei saa sellest aru!"

KIRI ÖÖISTUNGILT 91: Vahepeal on uuesti välja imbunud Kadri Simson, mis oli vahepeal kadunud ja liugles pulti, et näidata, milliseks lobaks on võimeline üks looduslikust seisukohast ebareeglipärane kahejalgne sabata viirus. Samas toimus Öise Laudkonna ja ajakirjanike kohtumine suitsunurgas, sealjuures tehti mulle selgeks, et see, mis täna toimub, on karmavõla maksmine suvise pika puhkuse eest, mis kestab friigikogulastel ligi 3 kuud. Olengi hakanud aru saama, et Simson on meie ühine karmainkasso, kellele süstitakse midagi ja siis lastakse maja peale lahti.
Kahjuks on see seltskond absoluutselt torpedeerinud igasuguse töö juba kolmeks nädalaks. Narva vaatlejad (6 tk), kelle külla kutsusin, arvasid, et siis on mul ju praegu ka puhkus.
"Aitäh, lugupeetavad", kiitsin Narva vaatlejaid, "unistuste puhkus just nii välja näebki. Valid välja ilusa koha kusagil soojal maal, palmi all, viskad pikali ja just siis, kui mõnus hakkab, kukub sama palmi ladvas sädistama Kadri Simson".
Toimus veel üks jama, nimelt hingas mikrofoni Väino Linde ja mikrofon lõpetas töö. lisaks Simsoni vaheajale võeti ka tehniline vaheaeg. Lindel ikka õnnestub. Eelmine kord peksis ta keskmise näpuga sodiks puldi, nüüd piisab juba lihtsalt mikrofonile otsa vaatamisest, kui tehnika otsad annab.
Samas loeb kõrvalreas minu sissekandeid Paul eerik Rummo. Tehti märkus, et see on huvitav suhtlusvorm: olla kahe meetri kaugusel ja suhelda läbi interneti.
"Arusaadav", kommenteeris Priit Sibul, "luuletaja tahab ikka lugeda kõige värskemaid uudiseid".
Kohe karjus Sibul üle saali Toobalile: "Ära anna alla! Pane edasi! Vapper mees!"
Toobal naeratas jällegi oma tagumikulakkuja naertaust, Margus Tsahkna teooria järgi toobaldust ja nohises nagu kapipede.
Muuseas, Toobali lips on täpselt tema näo värvi, ühtlaselt lilla.

KIRI ÖÖISTUNGILT 90: Hullumajas tekkis korraks teatud segadus. Mitte, et siin muidu segased ei toimetaks, aga äkki vehiti kollektiivselt kätega, karjuti ja lehvitati hullusärke. Mailis Reps palus kohaloleku kontrolli peale hääletuse väljakuulutamist, mida tegelikult teha ei saa, aga Ratas (kes kurat leiutas Ratta?) katkestas hääletuse. Samas lubas ta vaadata peeglisse, teha enda kallal tööd ja muutuda paremaks. Enne seda - sõpru sisse lastes, tahtsid nad teada, msi kurat siin toimub. Soovitasin seda pärida vastukakerdavalt Repsilt. "See, Juku-Kalle", seletas Reps õpetlikult, "on Riigikogu istung". Küsisin, kas ta on kindel ja kammi kinoga segi ei aja? Reps vastas: "Maja köetakse, tuled põlevad, järelikult on istung."
Kuidagi väheveenev, mõtlesin.
Järjekordse 10-mintsisel vaheajal leidsin suitsunurgast Kalle Laaneti. "Vaheaeg kestab veel 7 minutit", seletas Kalle Laanet, "sa ei kujuta ette, kui palju suitsu jõuab tõmmata 7 minutiga!"
Tegin viivitamatult ettepanek korraldada vastav võistlus ja määrata asjaomane kohtunik ning autasustada võitjat märgiga. "Mul üks märk juba on", meenutas Kalle, "Tsahkna jokkis peaga andis IRL-i märgi!"
"Jah, Kalle, aga häbi peaks olema", vastasin, "kindlasti hommikul hakkas märki otsima, et kuhu kurat ma selle nüüd panin. Äkki jälitab siiamaani?"
Tulime suitsunurgast murelikult ära. Kohtusin sõbra Kaciga. "Ratta Jürka on paksuks läind", märkis Kac kriitiliselt, "kas ta enam ei jooksegi või?"
"Äkki ta jooksis ära", pakkusin huupi.
"Jah", ironiseeris Kac, "spordi eest jooksis ära!"

KIRI ÖÖISTUNGILT 89: See asi siin muutub üha haigemaks, kesikud ruunavad jälle oma 10-mintsiste vaheaegadega. Lisaks on asi niivõrd idiootne, et olles mingite asjade vastu, pole peale Valeri Korbi mitte ühtegi kusikut saalis ja vastuhääli on iga kord null. Tsiises Kaad, kliinilised inimesed ikkagi, võiks öelda isegi, et teenelise kiiksuga riigialamad. Iga vaheaja järgi hüüab keegi koalitsioonist vähihaige vanaeide häälega, kes tõmbab kergendusega kalendrist välja veel elada jäänud päevi: "Ainult 7 vaheaega veel siin punktis! Ainult 6 vaheaega veel!" Jne.
Samas on Öisesse Laudkonda siginenud palju ajakrijanikke, kes on samuti hakanud totrusesse nakkuma. Pajatatakse mälestusi 1990ndate aastate Friigikogust, kui käis tänasega võrreldes ikkagi korralik pummeldamine ja, nagu väidetakse, "esines ka suguühteid".
Peeter Helme Eesti Kespressist käis välja: "Mina sind valisin, Juku-Kalle, aga ikka pole sa veel hakkama saanud kahe olulise asjaga. Esiteks kehtestanud väljasõiduviisat ja teiseks astunud Friigikogus suguühtesse".
"Kuule Peeter", küsisin üsna realistlikult vastu, "vaata siin hullumajas natuke ringi. Kellega ma peaksin suguühtesse astuma? Ester Tuiksooga või?"
Peeter jäi kuidagi nukraks ja ütles: "Ma saan sust aru. Minu siiras lugupidamine."
Vahepeal helistati mulle ja ma saan aru, et Öise Laudkonnaga liitub pool Soome-ugri instituuti. Ühtlasi annan teada, et Marko Pomerants pakkus keskerakondliku liini korras välja, et muuta võiks hakata ka juba veel väljakuulutamata ja läbihääletamata seadusi.
Õhustik pöördub üha kummalisemaks.

KIRI ÖÖISTUNGILT 88: Puhvetis istusid parasjagu Eiki Nestor, Rait Maruste ja keegi veel, kes ei jäänud meelde. "Teiega on huvitav, raisk!" kiitsin Eikit. Nestor naeratas vanainimese tüdinud naeratust. Soojalt nagu sokkikuduv vanaisa.
Aga Kadri Simsoni loba on pähe hakanud isegi tema isale Aadu Mustale, kes asus eelnõust trükivigu otsima, mis on teatavasti äärmiselt sisukas tegevus. Must pinises mikrofoni, et vigu on palju. Isegi nii palju, et tema ei jõua oma kahe käe ja jala varvastel neid kokku lugeda. 
Keskerakondlase Aadu Musta avaldus põhjustas elevuse Öises Laudkonnas, kus hakati tegema enampakkumisi. Mis loom see Must on, et tal on käte küljes varbad? Üsna üksmeelselt otsustati asi ära, et Aadu Must on Orav.
Samal ajal kui Toktor Vassiljev vatrab puldist midagi kellegi aluspesust, üritan Öisest Laudkonda külalisesinejatega laiendada ning vääriliselt rikastada, mistõttu helistan kõigile sõpradele.
Sealjuures tunnen ennast nagu üks üsna juhm sipelgas Teet Kallase raamatust "Heliseb-kõliseb", kes üritas kesiste tagajärgedega sipelgabaari uusi kundesid juurde värvata.
Saabunud on ka SMS IRL-i fraktsioonist, mis teatab, et fraktsiooni ruumides näidatakse kino (filmi "Seenelkäik") ning pakutakse juurde värsket kohvi.
Kuna ma ei oska kahes kinos korraga olla - sest saalis on ju samuti üks pooleli - olin sunnitud pakkumisest loobuma.
Toktor Vassiljev tegigi puldist just aruka ettepaneku, et ka vangidele tuleks kehtestada keelenõue - kes eesti keelt ei oska, seda vangi ei võeta!

KIRI ÖÖISTUNGILT 87: Oluline on märkida, et kui Aivar Riisalu saali poole marsib, ergutab ta ennast hüüetega: "Vasak, vasak, üks, kaks, kolm! Ansip, Ansip, üks, kaks, kolm!"
Ukse peal kõikus Valdo Randpere, töönimega Härra Rindkere ning hakkas korraga minu kallal virisema: "Miks sa kirjutad feisspukis, et ma nutan? Ma ei nuta ju!" Mainisin talle, et mul oli sihuke tunne, nagu olnuks tal nutt kurgus.
"Iga kord kui ma sind näen", virises Rindkere edasi, "läheb mul tuju halvaks!"
Vahepeal on Öise Laudkonnaga liitunud ka Liisa Pakosta. Istub ja koob vaguralt ning pobises, et peaks õlle võtma. "Kallis Liisa", ütlesin talle, "mul on hea meel, et sa jälle kududa suudad, sest nii tekib mingi lootus, et võid isegi terve mõistuse juurde jääda."
Samas tekkis jälle ennustusvõistlus, et kui kaua Keskerakonna mahakantud auruveduri kiirusel jätkavad. Pakosta ütles, et kõik läheb palju kiiremini, kui arvatud ja võib isegi pühapäevaks otsa lõppeda. "Me oleme juba praegu võitnud tunde", hüüdis spordikommentaator Pakosta kirglikult, nagu oleks Anu Sääritsa juures tunde võtmas käinud. Selle peale puhkes Marek Strandberg õudse häälega naerma: "Einoh, kamoon! Saad sa ise ikka aru, mida räägid. Istute siin päevade kaupa nagu kuked, kes nokivad tatti ja nüüd korraga, palun väga, "oleme võitnud juba tunde"".
"Mis te naerate", solvus Liisa, kes lubas mulle kui oma kuuendale lapsele salli kududa.
"Aga Liisa, siin ei ole ju midagi tõsist!" väitsin veendunult vastu.
Saalis prääksub puldis Toobal nagu kurguhaige pekingi part ning friigikogu auks peab ütlema, et kohe kui ta pläkutama hakkab, ei kuula enam keegi midagi, vaid kõik hakkavad üle karjuma.
Laine Randjärv helistas vihaselt kella ja sisitas, et keda Toobali kõne ei huvita, võib saalist uttu tõmmata või nii. Suur osa saadikutest tõusis ja tõmbas uttu.
Alati rahuldamata Kadri Simson teatas seepeale, et vajab kümmet minutit vaheaega.

KIRI ÖÖISTUNGILT 86: Puldis võbeles amööbi ilmega Yana Toom, keda võib tavaliselt kohata koridorivaibal Eldar Efendijeviga jalutamas. Eemalt näeb see asi välja nagu maakera, mis on sünnitanud hiire ja nüüd kõnnivad mõlemad edasi tagasi, näod peas nagu spetsialistidel, kes siirduvad kindla eesmärgiga küla taarapunkti poole.
Läksin suitsunurka, seal viibis küllaltki mõtlik Kalle Laanet. "Käisin saunas", andis Laanet aru, "aga miskipärast polnud seal Toobali noori poisse." Küsisin Kallelt, et mida ta endise kesikuna arvab, kaua haiged inimesed tatti venitavad? "Täie rauaga", oli Kalle veendunud, "ma tunnen selle organisatsiooni siseelu. Veame kihla, et kusagil viiendal korrusel on Savisaar ja vahib binokliga, et keegi vait ei jääks". Pakkusin Laanetile välja, et Savisaar võib tolgendada ka ümbes Venus Clubi linnavalitsuse juures ja jälitada noori ajakirjanikke.
Samas tekkis oluline teooria, et tegelikult on kõikide keskerakondlaste ümber pommivöö ja kui kesik mölisemise järgi jätab, paneb Edgar binokli käest, vajutab nupule ning lõhkab tülika erakondlase.
Ka Öise Laudkonna puhvetis on jutt hakanud imelikuks kiskuma. Sattusin kohale just sel hetkel, mil Marek Strandberg pajatas apteeker Tanel Mazurile: "Kui ma ütlen sulle, et kruvikeerajal on 153 kasutusvõimalust, siis kas sa oskaksid need tähtsuse järgi ritta seada?"
"Ei", vastas Tanel.
"Aga Toobal oskaks", segasin vahele.
"Toobal muidugi oskaks", nõustus Marek, "aga Toobal pole evolutsiooni osa, vaid selle ummiktee."

KIRI ÖÖISTUNGILT 85: Otsustasin puhveti seltskonna Öise Vahtkonna eeskujul nimetada ümber Öiseks Laudkonnaks. Laudkonda lonkas ka Marek Strandberg, kes hakkas filosofeerima teemal “miks inimene vananeb” ning rääkis midagi õige uduselt närvirakkudest.
“Vale, hea sõber”, ütlesin Marekile, “inimene vananeb sellepärast, et Kadri Simson räägib. Ja räägib sealjuures toonil, mis võiks kuuluda sõdurite poolt ärakasutatud pioneerijuhile.”
Strandberg arvas, et siinne olukord on umbes samasugune, nagu oli Esimeses maailmasõjas: “Kõik istuvad kaevikus, üleni mudaga koos ja midagi ei juhtu”.
Rooja puudutaval põneval teemal vestlesid ka teised lugupeetavad. Näiteks ütles kirjanik Toomas Verrev, et võrreldes sellega, kui ta siin viimati käis, on sitahais friigikogu peldikus muutunud tunduvalt magusamaks. “Mida te sööte”, päris Verrev uudishimulikult. Strandberg teatas, et kuna ta on siin töötanud, teab ta täpselt — saadikud õgivad enamjaolt kullatud maasikaid.
Samas küsis mult Annely Akermann, et kui ma süüa tahan, siis fraktsioon on ostnud saadikutele 15 praadi. Sekkus Erki Nool, kes vaidles: “Mina olen sportlane ja söön ära 3 praadi, nii et järgi jääb 12”.
Strandberg ei lasknud ennast häirida.
“Seinad on siin puhvetis samuti sita värvi”, jätkas ta, “mul oli juba täitsa meelest ära see tunne, et istud siin, vahid seda pasakarva seina nagu loll ja silmad hakkavad kipitama!”

KIRI ÖÖISTUNGILT 84: Saabusid Narva apteekrid Tanel Mazur ja Villu.
“Härrased apteekrid”, ütlesin, neil pidulikult kätt surudes, “te olete õiges kohas. Siin on palju haigeid inimesi!”
Apteekritele vastu tuli ka Mailis Reps, töönimega Ennäe Kes Ükskord Haridusministriks Sai! Rääkisin Mailisele, et Keskerakond süüdistab mind, et olen Friigikokku ehk Hullumaja filiaali organiseeriunud omakorda Kuku klubi filiaali. See on tõsi, mainisin, aga Keskerakond ei saa siiski asja tõestada, sest nad pole kunagi Kuku klubis käinud, kuna saaks seal umbes kahe minuti pärast peksa.
“Ma tean, et sa midagi organiseerid”, väitis Mailis ja lisas “ning mul on tunne, et ma olen kutsest ilma jäänud!”
Ka see vastab tõele, vastasin Mailisele.
All värava juures töllerdas muude kirevate askeldajate hulgas ka Andres Raid, töönimega Valeraid — sellepärast, et ta pole mu sugulane. Valeraidi tuppa ei lastud, kuna topski oli dokumendid maha unustanud.
Ühtlasi liiguvad majas ringi kuuldused, et Toobalfeiss võõrustab friigikogu saunas noori poisse. Ei tea, aga igaks juhuks seetõttu täna sauna ei lähe.
All korrusel aga toimub mingi kibe sekeldamine. Mõtlesin, et Keskerakond on mustlased majja lasknud, aga need olid hoopis lõunaeestlased, kes pakivad lahti lette, et hakata Friigikogu aastalõpu laada korras haigetele inimestele kapsuneid ja villaseid sokke müüma.
Saalis soovitas samal ajal Juhan Parts Maarika Tuus-Laulil, töönimega Nüri Knopka, hakata oma suure palga eest inimestele tasuta elektrit jagama, et tema plära ja teod ühte jalga käiksid.

KIRI ÖÖISTUNGILT 83: Saabusid Silver Meikar, ETV Moskva korrespondent Krister Paris, kirjanik Toomas Verrev ja veel mõned. Samas hiilis ära Tirigent Leinatamm, töönimega Morda Tainalemb. “Tirigent”, küsisin seinaga ühte sulada püüdvalt Leinatammelt, “kuidas te niimoodi orkestri maha jätate?” Tirigent valetas nii, et silm ka ei pilkunud: “Lähen teen õues kõigest suitsu!”
Meikari puhvetisse saabudes oli kohe märgata, et sealt on läbi käinud lasteaiakasvataja ja korjanud ära kõik reformierakondlased, et nad reeturit ei näeks või — veel hullem — temaga rääkima ei hakkaks.
Samas kohtasin koridoris sihitult ringilonkivat Toktor Vassiljevit. “Toktor Vassiljev”, pärisin murelikult, “teid pole ammu suitsunurgas näha olnud. Mul on teie pärast mure!” Toktor Vassiljev muigas mürgiselt: “Küll ma tulen, küll ma tulen… Ära loodagi, et sa minust nii lihtsalt lahti saad”.
Vahepeal juhtus ka suur arusaamatus, nimelt ei võtnud kesikud 10-mintsist vaheaega. Järeldasin sellest, et ilmselt ühesilmne naiskapten Simson on lubanud endale puhvetis puhkehetke ärakõrvetatud vorsti seltsis. Küll aga paarutab treppidel edasi-tagasi Maarika Tuus-Laul, töönimega Nüri Knopka, kes püüab juhtkonnale ilmselt jätta muljet, et suudab olla korraga umbes neljas kohas.
Ühesõnaga, üks Nüri Knopka on asetatud toolile, aga valus ja paha on kõigil.

KIRI ÖÖISTUNGILT 82: Suitsunurka sigines Margus Tsahkna, kes ütles, et meie poolt okupeeritud puhvetiruumi piilus sisse Priit Toobal, näol tüüpiline tagumikulakkuja salakaval naeratus. “Samas”, mõtiskles Margus ja imes suure mahvi, “raske oleks seda nimetada naeratuseks… Pigem oli ikkagi tegu toobaldusega. Ühesõnaga, Toobalfeiss.” Ja Tsahkna laulis nagu leidi Kaaga: “To-to-to-to Toobalfeiss!”
Edasi järgnes pikem arutelu, et läbi oleks vaja viia meditsiiniline uuring, kust Toobal selle ilme sai. Saalis aga venib asi omasoodu nagu seinalt allavalguv tatt, sealjuures on Puldis Juhan Parts, keda kiidab Jüri Ratas — tal olla hea meel, et Parts on täna nii viisakas. Poolehoidu avaldas ka telenuustikuna tuntuks saanud Enn Eesmaa, kes nimetas Partsi “kargeks”.
Kurat, nad hakkavad ükshaaval hulluks minema.
Mul ongi juba tekkinud tõsine mure Toktor Vassiljevi pärast, keda pole juba pikemat aega suitsunurgas näinud.
Toktor, hoidke ennast ometi!

KIRI ÖÖISTUNGILT 81: Nutt rääkis vahepeal huvitava loo, kuidas ta Peeter Volkonskiga Indias käis. Me kõik teame, kuidas Volk välja näeb ja kui talt oli küsitud, kes ta sihuke on, haugatas Peeter, et Osama Bin Laden. Sellel ajal oli päris Bin Laden veel hingekirjas ja India riigialamad olid kohutavalt ehmatanud.
Ehmatanud olin korraks ka mina, kuna mind külastas Friigikogus isa, et kontrollida, kas poeg ja vabariik ikka veel töötavad. “Kallis isa”, pajatasin talle, “mis töö see Toobalite valvamine ka on! Mitte mingi töö, vaid puhas viljaikaldus!”
Nüüd võttis puldis loomade õigustest kaagutanud Simson jälle vaheaja.
See mõjub inimestele halvasti. Saali uksel hiilis vastu Valdo Randpere, töönimega Härra Rindkere — ja ma ei tea, kas see ainult näis mulle, aga paistis, et Rindkerel on nutt kurgus. Huvitav, mis näo ta siis teeb, kui kohale jõuab Reformierakonnas rangelt keelatud keelatud Silver Meikar, keda ootan?
Helistas ka Tanel Mazur, legendaarne Narva apteeker, kes küsis, kas mängin ikka veel Toompeal lolli ja lubas läbi astuda. Kohale jõuab ka harrastusõppejõud Erik Aru, kes ütles telefonis, et linnas levivad kuuldused, nagu oleks Toomepale kogunema hakanud Eesti ja Moskva joodikud. vastab tõele, tunnistasin talle.
“Selge pilt”, ütles Erik resoluutselt, “sean oma jalad samuti õiges suunas!”

KIRI ÖÖISTUNGILT 80: Kohtasin koridoris Igor Gräzinit, kes sooritas seal uimase näoga oma pärastlõunast jalutuskäiku. “Kuule”, oigas Igor tüdinult, “ma tahtsin sult nõu küsida.” Andsin Igorile viivitamatult nõu tulla minu ja Nutiga puhvetisse ning juua päeva esimene õlu. “Selge pilt”, teatas Gräzin ja tema ilme selgines oluliselt.
Ühtlasi helistas Silver Meikar. Selgus, et Reformierakond on tühistanud Meikaril Friigikokku sisenemise loa. Kutsusin kohe Meikari oma külalisena Friigikokku, ta ütles, et võtab Krister Parise kaasa ja on poole tunni pärast kohal. Kujutan juba ette, kuidas hakkan reformikatele Silverit näitama ja kuidas friigikogu öine pidžaamapidu siis edasi läheb.
Puhvetis on aga olukord järgmine: Nutt leidis huvitava toote — “saealiha seenekastmega”, aga Nestor lürpis mornil ilmel kohvi. “Eiki”, käratasin, “sul on jumala vale jook!”
“Palun andeks, ära pahanda”, vastas Nestor viisaka lapse kombel ja pani tassi kohe käest ära.
On ikka veel majas korda!

KIRI ÖÖISTUNGILT 79: Eks Kadri Simson, Keskerakonna mädane vistrik, võtnud jälle 10 minutit vaheaega ja saalist tuikus minema isegi Yana Toom. Huvitaval kombel oskab Simson rääkida sihukese häälega, nagu talle oleks tagumikku lennanud ja sinna kinni jäänud mürgine tihane. Läksin puhvetisse ja vaatasin, et laua taga hammustab mõtliku näoga putru Jürgen Ligi. “Kuidas tuju on, Jürgen”, küsisin. “Raskelt hea”, valetas Ligi ja tõukas hammaste taha uue lusikatäie putru. “Täna on juba palju kergem!”
Mart Nutt tuletas Ligile meelde, et tõesti, on riike, kus olukord saab minna veel hullemaks. “Näiteks lugesid lollid saadikud Inglismaal venitamise eesmärgil ette telefoniraamatut,” teatas Mart. Arutasime, et seda ei tohiks Simsonile öelda, muidu võtab ka telefoniraamatu välja ja siis on puhta perses. Või kannab ette oma looduskatastroofile lähenevalt napaka intervjuu ajakirjast Naised või mis ta oligi.
Samas helistas Peeter Helme. “Noh, kuidas istume”, päris ta irooniliselt. “Harašoo sidim”, valetasin nagu minister Ligi.
Peeter jäi mõttesse ning ütles, et joob oma õlle Wiiraltis lõpuni ja tuleb külla. “Võta kõik inimesed kaasa, keda tee peal näed”, palusin, kuna niimoodi jääb mingi nõrk lootus, et normaalsuse aste Riigikogus tõuseb.
Just potsatas toolile pinginaaber Liisa Pakosta, vaatas seda sissekannet, ütles “Issand jumal” ning arvas, et võtab kudumistöö peagi välja.

KIRI ÖÖISTUNGILT 78: Vahepeal plärises kodanik Valeri Korb justkui invaliidist äratuskell, kelle külge on unustatud ehitada väljalülitamise nupp ja kes — nagu siinsamas enne mainitud — on osutunud oma kabinetiga minu naabriks. Kuulasin ja kuulasin, aga mitte kuraditki aru ei saanud. Küsisin Tõnis Lukaselt, et kas tema kui vanem olija oskab seda salapärast asjaolu selgitada. Lukas kuulas samuti tükk aega, kulm kortsus nagu pedagoogile kohane. “Niipalju kui mina aru saan, väidab Valeri Korb, et Eesti loodusvarad on Valeri Korbi rahvuslik rikkus”, pakkus Tõnis lõpuks — ja tundus, et huupi.
“Nüüd küll aitab”, mõtlesin vihaselt ja läksin saalist välja. Ukse taga vestlesid Igor Gräzin ja Kaja Kallas. Eemalt vaadates paistis, et Kaja õpetab Gräzinile eetikat. Samas on muidugi ka võimalus, et juhendas hoopis, kuidas tulevikus paremini ETV uudiseid tsenseerima asuda. Selle ETV uudiste koha pealt veel niipalju, et küsisin Igorilt, kui suur oli see tellis, mis talle pähe kukkus, aga sõber Gräzin täpseid andmeid ei avaldanud, vaid hoopis laveeris osavalt, nagu polekski mingit tellist olnud!

KIRI ÖÖISTUNGILT 77: Friigikogus on kerkinud päevakorda riietusküsimus. Kohtusin vahepeal Juhan Partsiga, kelle masendusliige ma olen ja küsisin Juhanilt, milline palk oleks tema sanitaarmiinimum — et mis summaga ta kuus hakkama saaks? Juhan hakkas arvutades näppe kõverdama ja arvas, et ta pole eriti suur kulutaja ning sellest 2800 eurost, mis tema pangaarvele laekub, jääb tal üle. “Toit ja riided”, mõmises Juhan mõtlikult.
“Kas sa tahad öelda”, küsisin, “et sa ei saa käia riides nii nagu mina?”
“Ei saa jah”, kiitis Juhan takka, “ehkki tahaks”.
Riietusküsimused jätkusid ka suitsunurgas, kus kasvas justkui samblik Toktor Vassiljev.
“Toktor!” julgustasin Vlassovi moega keskerakondlasest vanainimesteteadlast, “sul on seljas väga ilus roosade triipudega särk!”
“Eks sul on ka igasuguseid ilusaid särke”, arvas Toktor Vassiljev ettevaatlikult.
“Särk särgiks hea Toktor”, veeretasin vestlust edasi, “aga selgita mulle, kuidas sul õnnestus puldis rääkida 8 minutit järjest absoluutselt mittemillestki?”
Toktor Vassiljev arvas, et see oli üks kuradi loll kõne jah, ent vabanas kohe: “Aga mind kästi”.
Ma arvan, et Toktor Vassiljevi ausus on auraha väärt.

KIRI ÖÖISTUNGILT 76: Et olukord on sitt, ilmneb kasvõi juba sellest, et kohale on veerenud Mart Laar. Kinkisime Mardile kui vanale rokkarile raamatu Guns’n’Roses’i kitarristist Slashist. Võin kinnitada, et demokraatia töötab. Laarile meeldib Slash, mulle ei meeldi üldse, aga mind ei ole sugugi selle eest karistatud. Keskerakonnas poleks selline maitsete vastasseis võimalik.
“Mart, kas sulle tõesti meeldib see Slash”, küsisin, “või teeskled niisama?”
“Muidugi meeldib”, vastas Laar väga veendunult.
Samas rääkisid teise korruse suitsunurgas mingid tädid, et majja on siginenud ka keskerakondlaste igapäevane narkootikum Edgar Savisaar. Ilmselt selleks, et narkolaks ajaks oma svammidele hirmu nahka, et nad magama ei jääks.
Pikka jama ennustab ka olukord puhvetis, kuhu on lohistatud veel üks toidukäru. Paul Paul-Eerik Rummo seletas teatud murega, et ta teb küll sihukesi populislikke nõkse: “Et jätta muljet riigikogulase jõukast elust, tõstetakse lihatükk ühest taskust teise ümber!”

KIRI ÖÖISTUNGILT 75: Menetlusse tõuseb loomakaitse seadus. Oletan, et just Keskerakonnas on väga palju loomakaitse spetsialiste, kes nüüd tundide kaupa hakkavad plärama olukorrast koera- ja kassiriigis. “Huvitav, miks ei võiks loomakaitse seadus laianeda ka Priit Toobalile, küsis Tõnis Lukas nõutult. Ettepanek on tegelikult väga mõistlik, aga hääletasin ikkagi päevakorra vastu, kuna mulle üldse ei meeldi see päevakord. Kadri Simson või keegi temanäoline kultuurilihälvik võttis kohe 10 minutit vaheaega ja siirdus iseendaga nõu pidama, kuna ta on veendunud, et targemat ei ole. Millega see lõppeb, on normaalse ajutegevusega inimesel raske ennustada.

KIRI ÖÖISTUNGILT 74: Päike ei olnud veel tõusnudki, kirjutas härra Nossov oma ammugi klassikaks muutunud raamatus, mis kõneleb Totu ja tema sõprade seiklustest, kui lollidemaal käis juba kibe askeldamine. Härra Nossovi tsitaat töötab täielikult. Alanud on järjekordne ööistung, mis võib kesta — kui Simsonil on eriti paha olla — esmaspäeva hommikul kella üheksani. IRL-i fraktsiooni esimees istus juba tund aega tagasi murelikult kabinetis ja pidas aru, mida Keskerakonnaga peale hakata. Soovitasin — tuginedes Monty Pythoni surematule sketšisarjale — anda Kadri Simsonile kolakas vastu pead. Kaia silmitses mind mõtlikult ja teatas, et ma olla leebemaks muutunud. “Ennemalt”, ütles Kaia, “lubasid sa ikka siin mõningatele kuuli pähe lasta, aga nüüd? Mis on juhtunud?”
Tõepoolest, mis on minuga juhtunud? Pole vist muud seletust, kui et inimene vananeb ööistungite käigus eriti kiiresti.
“Rokime edasi”, arvas Kaia, “aga mõõdukalt!”