Ise isaks olemist naudib Robert täiega. Erinevalt paljudest teistest meestest, keda beebiuudist kuuldes tabab kihk põgeneda, lahvatasid temal isalikud instinktid hetkega leegitsema.

"Mul oli niimoodi, et kui uudis tuli, siis hakkas kohe, sekundi pealt, tööle mingisugune primitiivne instinkt: nüüd tuleb mul kõik teha selleks, et me saaksime süüa, normaalselt ära elada, ma pean oma peret kaitsma," kirjeldab Robert. "See põnevus – uue lehekülje pööramine, see just tõmbas mind, mingit põgenemismõtet ei olnud."

Loe refereeritud artiklit pikemalt Õhtulehest!