"Mu esimene küsimus Jumalale oleks ilmselt luuvähi ja laste kohta? Et mis värk sellega on? Ma küsiks, kuidas ta julgeb luua maailma, kus nii paljud ilmsüütud kannatavad? See pole õige. See on üdini õel. Miks peaks ma austama sellist lolli, ebaõiglast jumalat?" esitas Fry retoorilise küsimuse ning jätkas analüüsiga, kuidas ta ei soovigi iial paradiisi minna ning kuidas talle sobiks Kreeka mütoloogia teispoolsus hoopis paremini.

"Kristilik jumal on tõeline maniakk. Kohutavalt ja totaalselt isekas. Miks me peaks põlvitama tema ees? Jah, maailm on tõesti üks tore koht, aga selles maailmas leidub näiteks ka putukaid, kelle terve elutsükkel seisneb laste silmamunadesse kaevumises. Miks? Mille jaoks oli seda vaja luua? Ei, see pole vastuvõetav!" teatas ta ning selgitas ühtlasi ka oma seisukoha tagamaid. "Vaadake, ateism pole lihtsalt jumala eitamine, vaid ühtlasi ka selle üle juurdlemine, kui koletislik ja lugupidamist mitte vääriv olend ta tegelikult on. Kui jumalast lahti ütled, on su elu momentaalselt puhtam ja üllam!"