Ilona Kaldre kahetseb ema unarusse jätmist: ta tundis ennast väga üksikuna ja ainus mure ja lootus oli, et mul oleks ikka kõik hästi

Sensitiiv Ilona Kaldre manitseb värske Naiselehe veergudel inimesi oma emasid mitte unustama ning jutustab loo sellest, kuidas temani jõudis valus teadmine, et on oma ema unarusse jätnud.

“Pole tähtis, kui vana sa oled, viis või viiskümmend, ema toetus on alati vajalik,” sõnab Kaldre. “Ükskord läksin oma emale külla ja jutu käigus selgus, et tal on seepärast väga valus, et mul on nii vähe aega temaga olla ja avameelselt rääkida. Tuli välja, et ta tunneb ennast väga üksikuna, kuna minul on ikka tuhat asja teha, aga tema on ainult üks mure ja lootus — et mul oleks ikka kõik hästi,” tunnistab ta avameelselt ning lisab, et mõistis pärast seda, et me ütleme oma emadele liiga harva, et neid armastame.