Kuigi pärast Äpu ja Onu Raivo tegemiste lõppu ei kohtunud mehed kuigi sageli, olid kokkusaamised alati mõnusad. "Me ei jäänud võõraks. Mõne inimesega lihtsalt ei kao side isegi siis, kui tihti ei kohtu," räägib Seljamaa Publikule.

Seda, et Järvi rasket haigust põdes, Heino Seljamaa ei teadnud. Aga seda ei pea Seljamaa mingiks imeks, sest Järvile olid nukrutsemine ja sentimentaalsus võõrad, vähemalt teiste inimeste silmade ees.