Galojan vs Ilves: Londonis presidenti suure saatjaskonnaga kuulanud Anna-Maria Galojani hoiatati vahelesegamise eest
President Ilves esines Briti mõttekoja The Henry Jackson Society kutsel Suurbritannia parlamendi alamkojas kohalikele arvamusliidritele küberkaitsest, e-valitsemisest ning sellest, millistele väljakutsetele peab suutma vastata 21. sajandi riik. Aga kohal oli ka üks kuulaja, kelle huvid võisid olla mujal... "Näib, et korraldajad hoiatasid Anna-Maria Galojani, et ta oma küsimustega presidenti ei segaks," teatas Delfi Publikule üks üritusel osalenutest.
Parlamendis juhtis vestlust Suurbritannia üks tuntumaid küberkaitse ja julgeolekupoliitika eksperte paruness Pauline Neville-Jones.
"Kuulajate seas viibis ka väljapeetud olemisega Galojan, kes saabus esinemisele neljast inimesest koosneva saatjaskonnaga. Enne presidendi esinemist tuletati ürituse organisaatori poolt kõigile väga tungivalt meelde, et presidendile saab esitada vaid teemakohaseid küsimusi, välistades juba eos potentsiaalse provokatsiooni," kinnitati Publikule.
"Lisaks, et tundus nagu oleks esinemise organiseerijat spetsiaalselt hoiatatud, et Galojan on publiku hulgas ning võib potentsiaalselt midagi ebameeldivat Ilveselt küsida. Sest kui öeldi, et saab vaid teemakohaseid küsimusi esitada, kõlas see väga tungivalt - et vastasel korral käsitletakse seda kui "out of order". See sai tegelikult vaid Galojani kohta käia, kuna enamus publikust olid kas huvitunud Briti parlamendiliikmed, Eesti üliõpilased, saatkonna töötajad jne. - ühesõnaga inimesed, kes ei hakkaks Ilvesega päevapoliitikast maid jagama."
Londonis keskenduti põhiliselt inimeste identiteedi ja isikuandmete küberkaitsele - täpsemini, kes peaks vastutama ühiskonnas selle eest.
Ilves arvas, et kui inglisekeelsetes riikides muretsetakse üksikisikuandmete mitteturvalisuse pärast rohkem kui kusagil mujal (Suurbritannias puuduvad ID-kaardid sellel samal põhjusel), siis Eestis on üksikisikuandmed kindlalt seadustega kaitstud ning andmete kuritarvitamine võrdub rünnakuga nende inimeste vastu.
Ilvese argument oli seega, et riiki võib usaldada isikuandmete kaitsel ning hirmust selle vastu on vaja üle saada. President heitis ka nalja, et kui varem kardeti "Big Brotherit" ("Suurt Venda"), siis nüüd tuleb karta "Big Data-t" ("Suurt Andmebaasi") - tema sõnul pole olemas "tasuta mobiili app-e", vaid app-ide loojad kasutavad ära allalaadijate isikuandmeid, mis omakorda pööratakse pikema aja peale rahaks.
