Luule Komissarov, neiupõlvenimega Luule Proos, sündis 11. augustil 1942 Haapsalus. Ta lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 2. lennu 1965. aastal ja suundus koos mitmete kursusekaaslastega tööle vastasutatud Noorsooteatrisse, kuhu jäi kuni 1992. aastani. Pärast mõneaastast vabakutselise karjääri liitus Luule 1996. aastal Ugala trupiga ning on jäänud Ugalale ja Viljandile truuks siiani.

Hoolimata kõrgest vanusest on Komissarov endiselt Ugala näitetrupi üks hõivatumaid näitlejaid, mängides ligi sadakond etendust aastas. Endiselt kõrgvormis näitlejannat võib lisaks suvelavastusele näha Ugala lavastustes „Vanaema ja Issand Jumal“, „Lovesong“, „Mäng on alanud“ ja „Erakordselt heatahtlik mees“. Novembris jõuab Ugalas lavale Tennessee Williamsi „Orpheus allilmas“, kus Luulel seisab ees õde Porteri roll.

Teatri kõrval on ta mänginud ka filmides, telelavastustes ning mitmes seriaalis, millest kõige tuntum loomulikult Laine roll seriaalis „Õnne 13“. Komissarovi filmikarjäär sai alguse 1971. aastal peaosaga filmis „Metskapten“. Järgnesid ridamisi filmid „Karoliine hõbelõng“, „Metsluiged“ ja „Jüri Rumm“, kui mainida mõnesid sellest pikast loetelust. Hetkel on lõpetamisel võtted mängufilmiga „Tõde ja õigus“, mis jõuab kinodesse 2019. aasta veebruaris.

Teatri, televisiooni ja kino kõrval ei saa jätta tähelepanuta ka Komissarovi rohkearvulisi osalemisi Raadioteatri kuuldemängudes läbi mitme aastakümne. Publiku südametesse teed sillutada aitas ka aastakümnete pikkune töö erinevates estraadiprojektides, mille raames pole Eestis ilmselt ühtegi metsalava või kultuurimaja, mida Komissarov laulu- ja sketšinumbritega poleks väisanud.

Luule on pälvinud oma teatrirollide eest loendamatul arvul Ugala teatri publiku- ja kolleegipreemiaid. 2003. aastal sai ta Oskar Lutsu huumoripreemia, 2004. aastal Valgetähe IV klassi ordeni ning 2012. aastal Viljandi linna teatripreemia. Läinud aastal täitus Komissarovil 50 aastat teatris, mispuhul soovis tema loomingulist panust Eesti teatriloosse tunnustada Näitlejate Liit, kes pärjas teda kolleegipreemiaga, ning Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp tunnustas teda aastapreemiaga.

Luule Komissarov on ise jäänud tunnustusesäras alati tagasihoidlikuks. Ta rõhutas seda ka eelmisel aastal peetud tänukõnes Kultuurkapitali preemia üleandmisel: „Juba üle 50 aasta olen ma astunud publiku ette, et mängida, mängida ja veel kord mängida. Selleks olen ma sündinud ja selleks on elu mind vorminud. Vaevu on üks aplaus lõppenud, kui sa asud teele uuele rännakule, mille eesmärgiks on lootus kohata uut aplausi. Uute kohtumisteni!“