Täna, 15 aastat tagasi oli Rannamäe tööl ja mäletab siiamaani, kuidas ta valmistus eetrisse minekuks. "Ma ajasin just lipsu ette, olin valmis grimmi minema ja läksin läbi EBU toa, kust rahvusvahelist pilti võetakse. Oli esimene pilt sellest, kuidas lennuk lendab torni. Ma mõtlesin, et vaata kui kihvt, täna saab saate lõpuloo, nagu praegu AK-s on, et lõpus on mingi tõsine, aga natukene kergem lugu, me ei teadnud ju, mis lennuk oli, ja minut või kaks võttis aega, ma sain aru, et nüüd on toimunud midagi hullu. Ja nii see läks, siis ma elasin eetris kõik järgmised päevad," kirjeldas Rannamäe pingsat aega. "Põnev, äge oli. Aga lõpus oli juba väsimus viimase piiri peal."

Kõige huvitavamaks ajaks oma ajakirjanikutöös nimetaski ta perioodi 2001 kuni 2008/2009, mis eelnimetatud sündmustega lahti läks. "See oli üks lõpmatu töö ja tööreis," kirjeldas ta ning märkis, et kuigi kaksiktornide ajal ta oma elu pärast hirmu ei pidanud tundma, siis ohtlikke situatsioone on esinenud küll. Näitena tõi ta Iisraelis Palestiina valimiste ajal piiripunktis juhtunu. "Midagi hullu ei ole minuga juhtunud, keegi pole minu pihta tulistanud, aga kuul on rauda tõmmatud küll," rääkis Rannamäe. Toona päästis olukorra Rannamäe terav kõrv, kes ühes piirivalvuri kõnes vene aktsendi ära tabas, kiirelt vene keelele üle läks ning nii "omaks" sai. Korra olevat ka Afganistanis kuulid tema autot tabanud.

Oma isiklikust elust rääkides tunnistas Rannamäe, et on alati olnud äärmusest äärmusesse tegija, mis olla ka põhjus, miks ta mõne aja eest mööda Euroopat maratonidel jooksmas käis. "Mind tabas maratoniturismi hullus," võttis ta oma jooksutungiaja, mille kestel jooksis kuus 350-380 kilomeetri jagu ning kehakaalus samavõrra kilogramme alla võttis, lühidalt kokku. "Ma räägin, et hull! Ma elasin äärmusest äärmusesse ja mul oli püha eesmärk saada maratonis aeg alla nelja tunni," meenutas ta.

"Ma oleksin pidanud rohkem passi vaatama, ühel hetkel sai küll," nentis ta, et pingutas üle ning ka põlvedele liiga tegi. Kord keset Praha maratoni olevat teda äkitsi 20. kilomeetril tabanud hetk, mil jooksukihk otsa sai. "Kõik oli hästi ja järsku tundsin, et ma enam ei viitsi. Loomulikult ma lõpetasin ära, aga pärast seda jäigi soiku," meenutas Rannamäe oma viimast maratoni. Tema tippmargiks jäi 4 tundi ja 20 minutit Berliini maratonil.

"Siiani on okas hinges, kui näen jooksvat inimest," tunnistas ta. "Kui sõidan autoga mööda, siis keeran pea ära ja mõtlen, et kuramus, tahaks ka! Häbi oli sohva peal lösutada ja süütunne oli telekat vaadates suur. Siis mõtlesin, et ei, ma lähen. Mul polnud raske tosse jalga vedada ja välja minna," ütles Rannamäe.

ERR-is oleks Rannamäe alustanud 35. hooaega, tema saade "Vabariigi kodanikud" aga kümnendat hooaega.