Ilmselgelt tagasihoidlikult sügiseseks (võimalikult märkamatuks?) jääda soovinud Ilves kandis rasket pikkade varrukatega pruuni kleiti, mida kaunistasid jämedad etnotikandid. Jalas olid tal kõrge säärega, peenikese kontsa ja ninaga pruunid saapad ning välitingimustes peale heidetud pruun palitu. Üldmulje: agro-šikk ehk rustikaalselt raskekujuline ansambel segatuna näpuotsatäie 2000ndate alguse massimoe ja 70ndate hingusega.

Kahtlemata ei olnud tegemist Evelini seni silmapaistvaima või teda kuidagi kaunistava rõivastusega. Plusspoolelt väärib märkimist, et sama kostüümi kandis ta ka kaks aastat tagasi (taaskasutus), kuid pisut soliidsemalt, jättes seekord komplektist välja tumesinised sukkpüksid. Inimene õpib kogu elu!

Paraku tuleb miinuspoolelt aga mängu pruun värvitoon kui selline - etiketiõpikud rõhutavad, et päevasel ajal tuleks härrasmeestel vältida musta või pruuni ülikonna kandmist. Omakorda on pruuni värvi daamidel soovitanud vältida Maaja Kallast, kes on välja öelnud ka põhjuse: pruun olevat nimelt orjavärv.

Siit ka küsimus - mis ajendas presidendiprouat oma garderoobist just seda lõputult pruuni kooslust välja ajamast? Ega ometi süü- või raskustunne?

Türgi presidendiproua tuli seevastu näitama oma kultuurile omast traditsioonilist stiili, kandes üleni valget, sealhulgas valget pearätti. Ainus, mille arvelt ei jää muud üle kui stiili arvelt mõned punktid koorida, on proua Emine Erdoğani jope, mille sarnaseid oleme harjunud pigem Eesti pensionäride kui prominentide seljas nägema.

Evelin Ilves samades riietes 2012. aasta Narva-Jõesuu SOS Lasteküla avamisel: