“Eestis öeldakse, et minu filmikarjääri pikkus on kolm minutit nunn Ursulat “Viimses reliikvias”. Tegelikult ületab mu rollide hulk poolesaja piiri, aga ei teagi, kas seda võib kirjutada: Eestis ollakse nii haavatavad ja öeldakse, et episoodilised rollid ei loegi!” räägib Eve Kivi Õhtulehele antud intervjuus.

Naine tunnistab, et omadele võõras ja võõrastele oma suhtumine Eestis on talle ka haiget teinud. “Vaatan teinekord mõnd filmi ja mõtlen, et oleksin võinud ju ise seda rolli teha, mis see vanamutt sinna ronib — paks nagu vana latakas,” ütleb Kivi ja lisab: “Jah, aastad võivad sul olla, aga kui sa oled ekraanil, pead sa olema vormis, mitte mingi laialivalguv tainas.”