Evelin Ilvese esimene avalik intervjuu: elu läheb edasi ja ma keskendun asjadele, mida tunnen ja oskan. Armastust tuleb ainult juurde!
Täna hommikul otsustas presidendiproua Evelin Ilves Eesti rahvast üllatada ning üle pika aja taas ekraanile ilmuda, et meediaga suhelda. Õigemini küll ainult saatejuht Urmas Vainoga ja ainult leiva teemal (või vähemalt selline lootus tal kindlasti enne saate algust oli). Põhjuseks äsjailmunud ning rohkete illustratsioonidega kaunistatud raamat "Leib.Ilo.Vägi", millesse Evelin on koondanud 12 aastat peas keerelnud leivaretseptid, mida kokku on 18.
Teostamisvääriliseks "leivanumbriks" valis esileedi peene nimetusega sepiku, mida koos saatejuhiga väga pikalt ja püüdlikult lahti selgitada üritati. "Fermenteeritud speltaleiba nimetatakse rohkem sepikuks," defineeris ta, täpsustades, et spelta tähendab vanatüüpi nisu, millesse on kõik kasulikud toit- ja kiudained alles jäetud. "Inspiratsioon pärineb erinevatelt inimestelt erinevatest kultuuridest. Valget fermenteeritud leiba on tehtud rohkem Lõuna-Euroopas ja Aasias. Fermenteeritud tähendab aga seda, et ta "käib" ehk hapneb. Ning kui ta teeb seda tund aega, tuleb üks maitse, kui viis tundi, siis teine maitse, kui lasta öö läbi külmas seista, siis hoopis kolmas maitse," kirjeldas ta.
"Põnev on see, et kui võtad jahu ja vee, siis erinevatel inimestel erinevate protsesside käigus ja erinevates kohtades tekivad täiesti erinevad maitsed. Näiteks Ameerikas muutuks see maitse kuu aja jooksul hoopis teistsuguseks," jagas Ilves oma tähelepanekuid, millele järgnes mitutitepikkune ja väga püüdlik leivateemaline vestlus, kus jagati üksikasjalikku jahu ja vee kokku valamise õpetust. Lühidalt - ei mäleta küll, et iial varem oleks Eesti Rahvusringhäälingus pühendatud nii kõrge reitinguga eetriaega nii mittemidagiütlevale teemale nagu seda on leivategu. Iga teise saatekülalise korral oleks nii režissöör kui televaataja ammu juba muu pildi peale lülitanud.
Kuid, saade jätkus...ja tõi ka üllatusi ning järjekorras teine intervjuu Eveliniga ei toimunud enam köögis, vaid rahulikult (või siis pigem närviliselt) stuudiodiivanil, kus proua tutvustas lähemalt oma vastvalminud raamatut: "Siin on retsepte jaganud mitmed inspireerivad naised, kes väljendavad minu jaoks naise väge ja ilu. Iga müüdud raamatu pealt läheb 1 euro "Saagu valgus" jõulukingituste fondile, sest on ilus toetada neid, kes parasjagu hakkama ei saa. Ja see, et ei saa hakkama, võib juhtuda igaühega!"
Kuna tegu on nii inglise- kui ka eestikeelse raamatuga, aitas president Toomas Hendrik Ilves oma abikaasal seda suve jooksul toimetada ja redigeerida. Nii saigi Urmas Vaino pihku hea "niidijupi", mille abil vestluse teema ääri-veeri ja läbi lillede suvel aset leidnud skandaalsetele sündmustele juhtida. "Tema jaoks (Toomas Hendrik Ilves - toim.) on väga oluline, et inglise keel oleks korrektne. Ja ta tegi päris palju parandusi," muigas Evelin alustuseks, lootes siiralt, et sinna teema ka pidama jääb. Kuid oh ei. Urmas Vaino käest nõnda lihtsalt ei pääse.
"Ma pean seda muidugi küsima," jätkas saatejuht. "Kuna tegu on suvekuudel kirjutatud raamatuga ja ilusad suvised pildid illustratsiooniks ja suvised hetked need, mille üle olete palju mõelnud. Kuidas on see suvine lugu teie elu on muutnud?" Väikese mõttepausi järel sõnas Evelin väriseva häälega: "Elu läheb edasi, ma ei tea... ma praegu tegelikult ei oska seda kommenteerida. Ma keskendun nendele asjadele, mida ma tunnen ja mida ma oskan ja üks nendest on leib." "Jah, absoluutselt! Tegelikult on nii, et elus tuleb asju ette ja tuleb hakkama saada ja leib on heas mõttes natuke nagu põgenemispaik...," urgitses Vaino edasi. "Ma ei usu, et leib põgenemispaik on. Leib on elus asi, leivaga ei saa mängida, ammugi ei saa põgeneda, leivaga tuleb aus olla. Süda peab olema avatud, muidu leib ei lähe käima." "Kas olete tundnud, et kusagilt on armastust läinud vähemaks ja teise kohta juurde tulnud?" "Ei, kindlasti mitte, armastust ikka tuleb juurde kogu aeg!" kinnitas Evelin.
