"Minu mäletamist mööda mingit erilist mõtet ei olnudki, äkki oli terve parem pool halvatud ja libisesin vaikselt tooli pealt maha. Aga hoiatavaid märke oli enne küll – mul oli vererõhk juba lapsest saadik kõrge, aastatega läks asi arvatavasti järjest hullemaks, kuni saingi paugu kätte," rääkis Kõlu.

"Ma oleksin juba mitu aastat, tõenäoliselt muidugi lausa paar aastakümmet varem pidanud arsti juurde minema ja tablette võtma hakkama. Kuid tagantjärele tarkus on ikka täppisteadus," nendib ta.

"Kui oled anekdoodisõltlane, siis mingi insult sind juba ei peata," märkis Kõlu.