Kroonika küsimuse peale, milline on tema enda kokkupuude gaydega, vastab mees: "Mina olen selle ajastu mees, kellele gaydest ei räägitud. Tulin juba 13-aastaselt linna õppima. Ainus, mida mäletan on see, et maal vanaema-vanaisa juures pandi üks mees vangi, sest ta oli ühele tüdrukule sõrme ühte kohta pannud. See on minu ainuke kokkupuude. Peame arvestama, et vene ajal oli see kriminaalselt karistatav. 25 aastat tagasi igasugune vennike oma tilliga tänaval ei vehkinud. Oma tutvusringkonnas võin vaid ühte või kahte kahtlustada." Nool lisab, et oma lastele ta ei kavatse gaysuhetest rääkida: "Viljelen normaalsust edasi."