Kahekordne olümpiavõitja Erika Salumäe sai täna haiglast koju ja taastub üle kuue tunni kestnud keerulisest operatsioonist, mis läks meie olümpiasangari sõnul igati korda. Ta kinnitab, et on valmis täielikult tervenemisele pühenduma ja jagab Publikule antud intervjuus oma siirast vaimustust Hispaania haiglatest ja sealse meditsiini kõrgest tasemest.

Hindamatu meistritöö!

"Vaata, missugune meistritöö!" alustab Erika jutuajamist, jagades Publikuga kruvidest ja mutritest kubisevaid röntgenipilte, mis meditsiinikaugemale inimesele suisa hirmu nahka ajavad. "Kuldsete kätega arst!" kiidab ta head tohtrit, kes abivajaja uuesti jalgele aitas ja pani end koguni nii hästi tundma, et Erika koju kibelema hakkas. "Ei ole vaja siin haiglas enam kohta kinni hoida. Sõnad loeti peale ja lastigi täna minema, ma olen lihtsalt nii õnnelik " rõõmustab ta lõpuks koju pääsenuna.

Erika on seda õnnelikum, et kompuuteruuring näitas algul, et midagi head oodata pole ja ka käimisega tekkisid tal juba tõsised probleemid. Operatsioon oleks pidanud toimuma kevadel, aga siis ei lubanud südamearstid tal ravile siirduda. "Tuli esmalt haiglas olla ja siis hiljem kodus pikem ravikuur läbida ja alles nüüd, pärast uut kontrolli, anti luba minna operatsioonile," meenutab ta haiglasse pääsemise protsessi. "Arst tutvustas kõiki võimalikke riske, milleks ma ise tegelikult valmis olin. Andsin hulganisti allkirju ja paari päeva pärast juba olingi haiglas," meenutab ta.

Paramatu risk

"Olen elus palju riske võtnud, aga siin andsin endale selgelt aru, et selle riski võtmine oli paratamatu. Samas, mul oli sisemine usk, et kõik õnnestub ja ma uskusin ka oma arsti, kes tegi kaks aastat tagasi siin Denia haiglas esimese operatsiooni," selgitab ta. "Operatsiooni ettevalmistus algas kell 7.00 hommikul, operatsioon kestis kuus tundi ja palatisse viidi umbes kell 17.00, pärast mida veetsin kolm tundi intentsiivravis. Arsti sõnul tehti selja olukorras kõik, mis võimalik!"

Erika sõnul näitab röntgenipilt selgesti, kuidas kuldsed käed võivad imet teha ja meditsiini tase on Hispaanias fantastiline. "Mulle ehitati tugi, mis kannaks alaselga ja ma saaks käia," selgitab ta pildil nähtavat. "Üks sõbrannadest, kellel on samuti meditsiiniharidus, tuli mind aitama. Hispaanias on nimelt haiglapalatid nii möbleeritud, et lähedased saaksid ööbida ja olla abiks ja toeks. Ka iga protseduuri juurde on lähedased lubatud ja peetakse loomulikuks nende juuresolek," kirjeldab ta.

Ainsaks spordiks jääb nüüd jooga

"Nüüd hakkan kodus arsti ettekirjutuste kohaselt tasapisi liikuma ja ka spetsiaalseid harjutusi tegema. Algul käin iga kahe nädala tagant kontrollis ja siis antakse juba järgmised harjutused, mida pean igapäevaselt sooritama. Muidugi oli tema rangeks käsuks, et mingeid raskusi ma enam tõsta ei tohi. Nojah, eks sport jääbki mulle nüüd jooga tasandile," muigab ta, aga lisab juurde, et talle see sobib. "Olen valmis ja üliõnnelik!"