Jutuajamisest selgub, et lahkumismõtteid haudus Sakkov mitu kuud ning juba kevadel hakkas talle tunduma, et jõud on otsas. "Peas vasardas, et pean sellest kõigest välja saama," tunnistab ta puhtsüdamlikult. "Kogu see Nordica asi on olnud minu jaoks niivõrd isiklik. Kogu kriitika, mida olen klientidelt ja meediast kuulnud, on olnud nii pagana isiklik. See pole ju mingi anonüümne suvaline firma, keda sõimatakse. Sind ennast sõimatakse ja ma ei suuda võtta nii, et see pole minu asi," tõdeb Sakkov.

Ühtlasi tunnistab mees, et ei osanud sellise kriitikaga arvestada. "Jah, meil on olnud ka palju halba õnne ja olen ikka nii loll ja naiivne, et käisin alguses kõigi reisijate juures isiklikult vabandust palumas. Ütlesin terminalis: „Vabandage, mina vastutan selle pulli eest, kuidas saaksin aidata?” Olen nii loll, et maksin ühele saksa tüdrukule kojusõidu raha omast taskust, sest ta nuttis ja tal polnud raha. Me olime teda alt vedanud. Olen täiesti loll ja naiivne… sest arvasin, et see lennufirma on meie kõigi ühine asi, mille heale käekäigule kõik omalt poolt kaasa aitavad. Aga sain hoopis mõnitada," kurvastab ta.