"Vahel olen nagu mustas augus ja süüdistan end, et miks ma ei suuda rõõmu tunda, õnnelik olla! Vahel käib kõik lihtsalt närvidele," tunnistab ta ning lisab, et emotsionaalse inimesena tõmbab tema loomus nagu magnetiga äärmustesse: kui rõõmus, siis täiega, kui kurb, siis põhjani.

Kõige enam käib Elisabetile aga närvidele see, kui teda enne etteastet torgitakse. "See on mu keskendumise hetk. Võin siis olla vastik ja tõrges. Kriipsusuu tuleb ette. Tunnistan, et mul pole kerge iseloom," võtab ta halva iseloomuomaduse ausalt omaks.