"Oli veel üks vend, aga juhtus õnnetus ja enam teda ei ole… meil oli neli aastat vanusevahet," räägib Elina Õhtulehele. "Ta jäi kümneaastasena rongi alla. Ma ei tahaks sellest väga rääkida… teda mainida on muidugi aus, aga eluga tuleb edasi minna."

Aga kohe leiab Elina oma mineviku traagilisele sündmusele vastukaaluks midagi väga positiivset: "Mul on tegelikult ka poolõde, kellest ma mõned aastad tagasi teada sain — isa helistas ja ütles, et mul on õde. Mõtlesin, et ma olen ju alati õde tahtnud, kust ta nüüd siis välja tuli?

Loe refereeritud artikli täispikka versiooni värskest Õhtulehest.