Fookusmeedia avaldatud Nõid Nastja värskeim raamat "Nastja ingliraamat", annab sellele küsimusele omal moel vastuse ja õpetab, kuidas osata näha inglite märguandeid ning kuidas nendega suhelda.

Publik avaldab eksklusiivselt katkendid raamatust. 

Paradiis on taevas ja põrgu on maa

Igaüks meist on kindlasti näinud kas või ühte õudusfilmi, kus elus patustanud inimene sureb ja tema hing saadetakse karistuseks põrgusse. Seal ootavad teda hirmsad piinad ja ahvatlused. Ei ole vahet, millise filmiga on tegu, alati kujutatakse põrgut hirmsana – millegi sellisena, mida inimene peaks kartma.
Jah, on olemas põrgu ja on olemas taevas, aga sellisel kujul, nagu neid filmides näeme, need kohe kindlasti ei eksisteeri. See on jällegi midagi sellist, mille kirik on välja mõelnud selleks, et hirmu abil hoida inimesi tegemast seda, mis on kiriku sõnade järgi patt. Mitte ühegi religiooni järgi ei ole surm karistus, vaid vastupidi – see on pääsemine, see on midagi õnnist. Kuidas saab siis üldse väita, et pärast surma põleb meie hing igaveses põrgutules? Siin ei ole mitte mingisugust loogikat. Võtke ette ükskõik milline pühakiri. Seal on kirjas, et surm on õnnistus. Taevasse pääsemine on hinge jaoks justkui kingitus. Ta on läbinud kõik katsumused ning vaevatasuks pingutuste eest saab auhinna.
Taevas on koht, kus ei ole halba, on vaid hea. Hingedele antakse üdini õilsaid ülesandeid, näiteks kaitseingliks olemine. Inglid saavad aidata maa peal inimestena elavaid hingesid, neid kaitsta ja abistada. Pärast surma, kui hinged lähevad taevasse, kohtuvad nad seal oma lahkunud lähedastega. Neile antakse võimalus näha kogu oma elatud elu läbi kõrvalseisja silmade, selleks et mõista, miks oli üks või teine raskus nende teele saadetud. Selle kaudu antakse neile võimalus paremini õppida ja areneda.
Maailmas on olemas nii paradiis kui ka põrgu. Paradiis on taevas ja põrgu on maa. Rohkem põrguid ei ole – ainult see, mis eksisteerib maa peal. Elu inimesena on juba niigi raske, hullemaks enam minna ei saa. Inimese hing saadetakse siia õppima, raskusi ületama ja kannatama, sest ükski tarkus ei tule kergelt. On neid, kelle õppetunnid on lihtsamad, ja neid, kelle õppetunnid on väljakannatamatult rasked, kuid õppetundidest ei pääse keegi.