“Olen olnud Toompeal 1992. aastast ja ma pole seal kohanud sellist eliiti, nagu ette kujutatakse. Nad on täpselt samasugused inimesed, keda kohtan iga päev Emmaste poes, laeval või Tallinnas — lihast ja luust, nad ei erine ülejäänud ühiskonnast. Miks arvan, et võiksin president olla? Sest minusugune president oleks rahvale lähemal. Elan sedasama elu, mida inimesed minu ümber. Saaks sellest võltsist ükskord lahti!” räägib ta, lisades juurde, et tegelikult ei tekitanud presidendi kandidatuuri mitte tema ise, vaid hoopis ajakirjandus. “Tõsiselt hakkasin seda võtma siis, kui erakonnas oli see põhjalikult läbi arutatud. Ei olnud nii, et tahan ise hirmsasti presidendiks saada ja hakake nüüd mind toetama. See pole minu loomuses,” sõnab Eiki tagasihoidlikult.

Palju on räägitud sellest, kuidas Eiki kombed on tipp-poliitiku kohta tavatult glamuurivaesed ja sellega pidevalt kokku puutudes ei väsi ta imestamast oma ametikaaslaste tarbetut luksusjanu. “Näen oma kolleegide pealt, kuidas see mujal maailmas käib ja kuidas kasvõi Läti-Leedu poliitikud siia saabuvad, ning olen hämmingus: mis asi see on? Sel aastal küsiti minult ühel kohtumisel: kus teie turvamehed on? Mis saab siis, kui teid kotti paneme? Vastasin, et palun ärge pange, kõigi järgmiste riigikogu esimeeste pärast. Praegu oleme nautinud inimeseks olemist, pärast seda läheb keeruliseks. Pisikeses Eestis on nii, et kahel inimesel ei ole õigust turvameestest loobuda — need on president ja peaminister –, ülejäänutel on see õigus ja nad kasutavad seda rõõmuga.”

Eiki tänab politseijuht Elmar Vaherit, et too on suhtunud tema kui parlamendi esimehe turvamisse väga mõistlikult. “Kõiki vigureid ei saa ma ära rääkida, aga reaalsus on selline, et sõidan hommikul liinibussiga Rohukülla ja mu autojuht tuleb sinna vastu. Pool teed rikun nii-öelda seadust. Eelmisel aastal olin ilusaima küla valimise žüriis ja käisime läbi kõik esitatud külad. Viimane oli Hiiumaal — Kassari küla. Igal pool instrueeriti, et kui tahate žüriile küla näidata, on selleks tellitud buss, aga Eiki Nestor peab turvakaalutlustel sõitma ametiautoga. Hiidlased olid kimbatuses, kuna nad ei saanud sellest nõudest aru. Nad näevad mind siin ju kogu aeg bussiga sõitmas!” muigab ta.