Möödunud neljapäeval tõi ta oma 430. tiinuspäeval Eesti Põllumajandusülikooli loomakliinikus ilmale vasika. Tavaliselt poegib lehm siis, kui ta on olnud 280 päeva tiine, kirjutab Postimees.

Koopsi suurfarmi ja ühtlasi kogu Rannu Mõisa kogenud zootehnik Maie Leppik paneb säherdust asja imeks. 32 aastat sünnituse õppejõuna töötanud dotsent Mihkel Jalakas tunnistab samuti, et pole niisugust looduse visatud vimkat näinud.

“See on maailma üks pikemaid lehma tiinuse aegu, mis on registreeritud. Seni on mul õnnestunud leida teaduskirjandusest andmeid 416päevase tiinuse kohta,” ütles dotsent Jalakas.

Rannu Mõis saatis üha suureneva kõhuga veise teadlastele ja tudengitele uurida, lootmata tema ellujäämist. Tartusse saabudes oli lehmal hea isu ja rõõmus meel, kuid kõht nagu heinasaad.

“Ta käis enne operatsiooni väljas omapead jalutamas ja rohtu söömas,” rääkis põllumajandusülikooli loomakliiniku raviarst Ants Kavak ja kiitis oma sarvilise patsiendi rahulikku loomust.

Viis kuud vasikat üle aja kandnud lehm ei tahtnud läinud nädala kolmapäeval kliinikus enam jalule tõusta ja veterinaarid kutsusid esile sünnituse. Järgmisel päeval saigi ta oma vaevast lahti.

Keisrilõike abil ilmale tulnud vasikas suri kohe, kui nabaväät katkes.

“Väärarenguga loode kaalus 71,3 kilo ehk kaks korda rohkem kui vaja. Ülalõug ja silmad olid välja arenemata, tal oli ajusong ja saba ei olnud,” loetles dotsent Jalakas arenguvääratusi.

Dotsendi tehtud fotol näeb ebardlik vasikas — pikk keel suust ripnemas — välja nii kole, et seda pilti ei saa lugejaid masendamata avaldada.