Inimesed jäävad minu habet ainult hetkeks jõllitama. Järgmisel hetkel ei ole see enam oluline ja muutub lihtsalt üheks osaks minust. Ah selline siis habemega naine välja näebki, mõtlevad inimesed ja võtavad edaspidi minu habet kui täiesti loomulikku asja — seda suhtumise muutumist on ilus vaadata.

Välimusel pole iseloomuga mingit pistmist. Ma võiksin vabalt olla maailma kõige ilusam drag queen, kes on samas maailma kõige õelam inimene. Nii et ainult välimusest ei piisa: usun, et ma oleksin eelmise aasta Eurovisiooni võitnud ka Thomas Neuwirth’ina, sest see süda, mis mu rinnus tuksub, on ikka sama.

Ma ei täida ootusi, mis drag queenile pannakse. Inimesed on tihti öelnud, et neid ajab segadusse, kui rahulik ja vaikne inimene ma olen. Kui ma lõin Conchita, siis ma olin selline, nagu arvasin, et minult oodatakse: häälekas ja paras bitch. See oli lahe, aga see polnud mina. Conchita läheb närvi, kui ta peab kellegi järele ootama, aga Tom on laisk.

Mulle meeldib olla kleidiga mees. Paljud arvavad, et ma olen transseksuaal, aga ma pole. See, mida ma laval teen, on glamuur — see pole päris elu. Nende inimeste elus, kes on sündinud vales kehas, pole midagi glamuurset.

Terve oma täiskasvanuelu üritame me saada lahti oma teismeliseeas tekkinud ebakindlusest. Mind narriti, kuna mulle meeldisid poisid. Aga kui ma õppisin ütlema, et ma olen gei ja mind ei huvita, mida te sellest arvate, ei saanud enam keegi mulle haiget teha.

Lapsena olin ma tegelikult väga enesekindel. Lasteaias käisin ma seelikuga, aga ma ei mäleta, kuidas teised lapsed reageerisid. Mu ema on rääkinud, et ta ootas mind lasteaia ukse ees juhuks, kui lapsed mu üle naerma hakkavad ja ma selle peale uksest välja jooksen, aga seda ei juhtunud kunagi.

Ma ei julge teda päris sõbraks nimetada, aga minu jaoks on väga oluline inimene Jean Paul Gaultier. Ta oli esimene kuulus inimene, kes mind tunnustas. Eurovisiooni lauluvõistlusel hääletas ta minu poolt 73 korda.

Kõik, mida ma ütlen, on ainult minu arvamus. Ma olen võtnud vastu otsuse, et ütlen alati seda, mida mõtlen. Nii et see on tõesti uskumatu, kui inimesed ütlevad, et ma neid inspireerin. See on suur au, aga mina olen lihtsalt mina.

Mu vanaema lõhnas alati piparmündi järgi. Ja kui ma kohtasin esimest korda Karl Lagerfeldi, lõhnas ta samamoodi. See tekitas minus koduse ja turvalise tunde.

Conchita Wurstil ilmus hiljuti raamat “Being Conchita: We are Unstoppable”, kust saab tema kohta veel palju huvitavaid paljastusi lugeda.

Allikas: The Guardian