“Ma ise eriti sellest hommikust palju ei mäleta. Olin hunniku rahusteid sisse söönud, hunniku kokaiini sisse imenud. Joonud.. kuradi…ma ei tea, mida veel,” kirjeldas Elbing poeröövile eelnevaid sündmusi.

Järgnev pilt pärineb tal alles politsei kambrist: “Kui ma seal kambris ärkasin, siis mõtlesin alguses, et nõme uni raisk… Kui silmad lahti sain, siis vaatasin, et täiesti haige värk! Ma ei ole nii sitasti end kunagi tundnud kui seal kambris põrandal maas ärgates,” meenutas räppar, kuidas politsei ta vahi alla võttis ning raskes joobeseisundis trellide taha pistis. “See oli julm, see oli julm lihtsalt. Aga noh, polnud midagi teha, järelikult oli see mu soov.”

Beebilõust ei mõista siiani, kuidas ta täpselt nii hullumeelse tembu peale tuli, ent samas nentis ta, et mõte vangi minekust oli talle ligi hiilinud ka varasematel rasketel perioodidel: “Seal on selles mõttes lihtne, et ei pea millegi peale mõtlema — loed raamatut ja pikutad. Kui sa ei lase sellel süsteemil end pigistada, siis on päris lihtne."

"Hullarisse ei oleks saanud minna ju, sest siis oleks ma lihtsalt rohtusid täis topitud ja zombiks tehtud,” seletas räppar, et tahtis puhata selge peaga ja seda vangla talle pakkus.

Kui madalseis peaks uuesti tulema, siis uuesti kinni minna Elbing ei eelista: “See oli ikka väga ekstreemne asi, mida ma tegin. Ma ei oleks seda teinud…Aga…Ma lihtsalt jätan ühe asja teile rääkimata, mis sel hommikul juhtus. Ma ei saa seda rääkida, sest ma pean kaitsma üht inimest,” viskas Beebilõust õhku saladuse. “Ma nii hästi oskasin seda maski kanda, seda, et kõik on korras maski. Arvan, et seda kannavad siin Eestis väga paljud.”