“Paljud teavad, paljud ei tea,” rääkis ta ning nentis, et kuigi haigus välja ei paista, on see kindlasti midagi, mille puhul on vaja arsti sekkumist. “See on õudne, seda füüsiliselt kogeda on jube, sa ei saa hingata ja keegi ei saa sind aidata, kogu maailm variseb kokku, pilt läheb eest, paanika mängib tohutult palju kaasa,” püüdis ta haigushoogu kirjeldada.

Kuigi ravimid on aja jooksul üha efektiivsemaks muutunud, ei saa sellest haigusest iial terveks. “Mina olen terve elu ravimite peal olnud, ei ühtegi päeva ilma,” tunnistas ta. “Ma olen alati limiteeritud teatud tegevustes, ei saa osaleda sportimises. Kui soovin minna basseini ujuma, võtan rohtu enne, et ei hingeldaks ega upuks seal…,” ohkas ta.

Üllatuslikult tõdes Beatrice, et viimane haigushoog tabas teda lausa täna hommikul kell 4 ning tihtipeale tuleb hoog peale keset und. Ootamatute olukordade vältimiseks kannab naine alati endaga kaasas inhalaatorit, ilma milleta kodust ei lahku. “Ma olen ikka paar korda reanimatsiooni sattunud, kui ei saanud ravimit õigel ajal. Kui neid poleks, oleksin juba mitu-mitu korda surnud,” nentis ta.