"Vigastasin Londonis "Luikede järve" teise vaatuse lõpuosas oma jalga nii, et ma etendust jätkata ei saanud," meenutas Oks üht oma suurimat vigastust. "Sellest ajast on mul ka tööalane kiusamiskogemus. Olles priimabaleriin, lakkas terve teatri juhtkond Londonis mind isegi tervitamast, sest mu vigastus ei olnud pikemat aega paranenud."

"Mu karjääri jooksul on olnud päris palju vigastusi ja raskeim oli minu jaoks alati traumadejärgne tagasitulek. Vormi taastamine nii konkurentsitihedal alal oli iga kord kohutav eneseületus," rääkis baleriin. "Iga kord pidin oma kuulumist just sellele positsioonile uuesti tõestama. Tagantjärele mõeldes, neil aegadel oleks võinud professionaalset abi paluda just psühholoogilise poole pealt.