"Mul on lihtsalt psühholoogiliselt seda vaja, sest nii tunnen ma ennast lavalt kindlamalt. Et äkki läheb sassi," räägib Lenna Õhtulehele.

"Ja ma nimme ei varjagi neid sõnu – kirjutan need alati nii, et need oleks näha, et neid võetaks justkui tätoveeringuna. Paljud küsisidki, et ohoo, sul on uus tätoveering. Aga ei olnud," naerab Lenna.

Artikli täistekst Õhtulehes.