"Isegi mind jahmatas! Mind, kes ma nii otse ütlen asju välja ja olen kõigega harjunud," sõnas Saagim imestusega. "Selliseid sõnu oleks võinud oodata minu suust või "Ärapanijast" või "Rahva Oma Kaitsest. Aga võibolla need mehed ongi sellised matsid ja mul on kahju nende naistest ja lastest, kellega nad koos elavad päevast päeva. Ma arvan, et nad võibolla tõepoolest hetkeks unustasid ära, kus nad on. Kolm meest olid koos, võibolla väikesed õlled olid tehtud," arutles bravuuritar kaastundega.

Samas leidis ta, et mis öeldud sai, võis olla see, mida rahvas tegelikult mõtleb: "Need inimesed julgesid selle rämedamalt, otsemini ja kiiremini välja öelda. See oli vox populi tegelikult - rahvas mõtleb nii!"

Saagim tunnistas, et ka tal endal tekitab Rõivase noorus segaseid tundeid. "Esimene emotsioon oli selline, et issand, tal on vurrud ju veel piimased! Ta on ju laps! Mul tekkis natuke selline emainstinkt, et tahaks pai teha ja patsutada ja öelda, et oh sa jumalukene, kuhu sa nüüd läksid, lapsekene," ei salga Saagim, et tulevast peaministrit on pisut raske korraga vaadata ja kuulata.

"Aga ikkagi oli see selline positiivne emotsioon. Mitte mingil juhul ma ei oleks hakanud lahkama tema seksuaalelu. Tal on ju tegelikult laps - lapse teemat ma ei puudutaks mitte kunagi üldse. Ma oleks võibolla ninnu-nännutanud natukene. Aga seal tekkis, jah, nendel rämedatel meestel, ma kardan, mingi isaste ahvide kadedus. Nad oleks nagu millestki ilma jäänud või ilma jäetud. Nad nägid järsku, et nad on vanad, perses ätid, kellel ei ole selles elus enam mitte midagi. Nende rong on läinud juba ja nüüd tuleb noor generatsioon peale," põrutas ta.

Mida Taavi Rõivas ise asjadest arvab, saad lugeda juba homsest LPst!