Kui piirangud on peal, siis tuleb varuda

“Mind valdavad igasuguste keelude ja piirangute kehtestamisel alati kahetised tunded. Üht tean kindlalt — kõik, mida seaduse jõuga keelatakse, tekitab vastupidise efekti, täpselt nagu jonnivas lapses. Kui meil piirati näiteks alkoholimüügi kellaaegu, siis olin nii kange, et seadsin sammud hulgilattu ja varusin keldrisse kastide viisi veine ja šampanjat. Mina olen see, kes armastab hommikuti sünnipäevalapsi šampanjadušiga äratada või mõnel hilisõhtul külla minnes veinipudeli kaasa haarata. Kui seda mulle sobival ajal poest saada pole, siis tähendab, et seda tuleb varuda. Mind käskude- ja keeldudega ei ohja! Pigem tekitab see trotsi,” analüüsib Anu.

Anu mõtted lapsepõlves: küll on vanad inimesed ikka rumalad

“Teisalt mäletan, kui väikese tüdrukuna küsisin vanaemalt, miks poes viina müüakse, kui see nii paljudele inimestele halba teeb? Nimelt jõid minu kodu- ja naaberhoovi mehed Kalamajas hirmsasti viina, taplesid omavahel ja peksid vahel ka oma naisi ja lapsi. “Miks seda mürki poes müüakse, kui see nii paljud inimesed kurjaks teeb,” küsisin vanaemalt. Mingit mõistlikku, lapsele arusaadavat vastust täiskasvanute suust ei tulnud ja teema jäi mind pikalt kummitama. Küll on vanad inimesed ikka rumalad, mõtlesin toona ja tõotasin, et minu lapsed ei pea kunagi nägema ei joodikust isa ega ema,” meenutab ta.

Kuidas saada eestlased vähem jooma?

Kuna Anu on elu jooksul tohutult palju reisinud ning maailma näinud, oskab ta tuua näiteid ka piiri tagant. Näiteks sümpaatseimad alkoholitarbijad on ta leidnud Ladina-Ameeriklast ja Lõuna-Eurooplast. “Eriti meeldib mulle nende veininautlemise kultuur,” iseloomustab ta eelpool toodud regioonides nähtud tavasid. “Eestlase saab vähem jooma panna vaid siis, kui lükata maakera teistpidi pöörlema ehk siis võluda siiakanti pikad päikeselised päevad ja soojad sumedad ööd. Inimesel, kes elab mõnusas kliimas, pole põhjust depressiooniks ega erilist vajadust ka end suurest ahastusest regulaarselt pildituks kaanida!” on ta veendunud.