“Olemata silmapaistev juht, oli Toots seevastu muidu väga silmapaistev, sest talle ei antud kunagi infot firmas toimuva kohta, ta polnud teretulnud ei nõupidamistel, ega lõuna- ja õhtusöökidel, kus arutati firma asju,” kirjeldab Galojan raamatu veergudel.

“Tema jaoks oli töökoht kui perekonna laiendus — kord käib külas naine, siis armuke, siis käivad naine ja armuke tööl kemplemas, vanem poeg töötab isa autojuhina, nooremad käiavad firma arvuteid näppimas. Bentley, millega Toots uhkustas, oli firma oma, 130 miljoni kroonise laenu eest osteti aastal 2003.aastal 387 tsisternvagunit ning talle 1,9 miljoni krooni eest edev sõduauto Bentley Arnage Red Label."

Lisaks rahale tahtis Jaan Toots Galojani sõnul ka uhket ametit ja selle ta ka sai. Galojan meenutab ühtlasi, kuidas töökaaslased kahetsesid kibedalt, kui Toots tõusis meediataevasse seoses jälitusskandaaliga, mille käigus jälgiti tema armukest Kati Šahmatovat, kes oma nime hiljem Tootsiks vahetas.