“Ma ei tundnud end sekunditki turvaliselt,” tunnistab ta ning lisab, et talle sai osaks psühholoogiline terror, kuna temasse suhtuti algul suure eelarvamusega — et ta on saanud elult kõik, teised aga mitte midagi.

Olukord paranes siis, kui naine ennast kehtestama hakkas — viisakuse ja austuse, mitte toore jõu ja ähvardustega. “Kuna suurem osa naistest olid kirjaoskamatud ja iga erisoovi või terviseprobleemi pidi eesti keeles kirjutatud avaldusega põhjendama, pöördusid nad abi saamiseks minu poole,” kirjeldas ta oma elu kaasvangide grammatikaõpetajana.