Käid Saaremaalt Tallinnasse tööle ja saarel olles töötad põhiliselt kodus. Miks kodus?

Tallinnas käies on minu tööpäev vähemalt 15 tundi pikk, aga ebatavaline ei ole ka 19 tundi kestev tööpäev.
Kodus töötamise põhjuseid on kaks. Esiteks on minu jaoks pere kõige olulisem ja kuna olen täielikult jalgpallile pühendunud, on kodus töötades võimalik neid kaht asjaolu ühendada. Teine põhjus on loodus kui energiaallikas. Olen alati elanud maal ja kuna mets on minu jaoks templi asemel, peab mul alati olema võimalus sinna minna. Kodus tähendab see üle ukse astumist.

Mis pakub sulle töös suurimat rahulolu? Mis vihastab?

Rahulolu pakub pärast pikka tööpäeva koju jõudmine. Mis vihastab? Ma ei teagi, kas ma üldse vihastan. Pigem olen treeninud kannatlikkust, aga küllap sigadustele sisimas siiski reageerin.

Su poeg Siim on aktiivne EKRE liige. Kuivõrd jagad tema ja EKRE maailmavaadet?

Nagu eespool ütlesin, vaatan kõike läbi kultuuriprisma, mis minu jaoks tähendab inimeseks olemise loomulike tähendustega arvestamist, ja vastandan seda poliitikale kui mingi kitsa grupi huvides käitumisele. Kuna vastutan jalgpalli eest, ei saa ma ennast poliitiliselt kuidagi määratleda.

Siimule elan mõistagi kaasa ja mul on hea meel, et ta realiseerib oma vastutusevajadust kõnealusel moel. Siimuga oleme ka Harjumaal Kose vallavolikogu liikmed. See on meie koduvald ja pean ütlema, et omavalitsuse toimimise lähedalt nägemine on kurb kogemus.

Mis on sinu arvates Eesti suurim probleem, mis vajaks kiiret sekkumist või remonti?

Eesti suurim probleem on, et meie inimesi õpetati pärast taasiseseisvumist esimese asjana üksteist vihkama ja alandama. Kusjuures see on maskeeritud näiliselt oluliste argumentidega ja seda serveeritakse tõe pähe. Avalik ruum ju nii toimibki.